II faasis jaotub lihastesse, seedetrakti ja nahka, III faasis rasvkoesse. Jaotusruumala e. Vd on näiline ruumala, milles peaks organismis olev imendunud ravimikogus jaotuma, selleks et saavutada sama kontsentratsioon nagu veres. Jaotusruumala näitab ravimi võimet tungida kudedesse. Jaotusruumala arvutamine Arvestatakse ravimi kontsentratsiooni mõõtmiste seeriaid vereplasmas ajafunktsioonina. Ühe-, kahe- ja mitmekambriline mudel. Kahekambrilise mudeli põhjal võib välja arvutada iga kambri jaotusruumala. Arvutatakse kaudselt. Kehas leiduv vesi On jaotunud mitmesse kambrisse: vereplasma jm. rakusisene vedelik ning rakuvaheruumide ning rakuväline vesi. Kõigis neis esinevad ravimid nii vabalt kui seotult. Ravimi liikumine kambrite vahel sõltub koebarjääride läbimisest, seondumisest kambrite see, keskkonna pH-st, lipiid-vee vahekorrast jpm. Ravimite jaotumist mõjutavad
Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Kinnise vereringe eelisted lahtise ees: 1. suunata. 2. rõhku kaugemale Südame kojad - Kalade süda 2-kojaline, kahepaiksetel 3, roomajatel 3 osal vaheseinaga, linnud, imet 4. Vähemlihaseline on aatrium e. südame koda (vastu), mis võtab vastu hapnikuvaest verd veenist. Lihaselisem õõnsus on vatsake (välja). Süstol kokkutõmbumine, veri välja, diastol lõtvumine. Kahekambrilise südamega loomadel on üks vereringe. Südame keerukama ehituse korral on tegemist kahe vereringega: suur vereringe, mis varustab keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks e. kopsuvereringeks, milles veri rikastub õhuhapnikuga. 3.3. Kohastumused keskkonnaga adaptatsiooniks ehk kohatumiseks - evolutsiooni tulemusel, loodusliku valiku kaudu toimuv mehhanism, mis on viinud organismide või nende osade ehituse või nende talitlemise kujunemise selliseks, et on tagatud parimal
nagu joonisel 33.1. See pole hea, kuna tööpõhimõtted on esitatud topelt, mis pole kuidagi sõnastiku koostamise seisukohalt kasulik. Järgmisena võime tahta ühendada need kaks esinemiskohta – joonis 33.2. See ei ole hea, kuna nüüd ei ole teada, mis on (joonise mõttes) alumisel tasemel olevate mõistete ülemmõiste. Kui mõelda defineerimisele, siis tahaks absorptsioon- ja kompressioonkülmikut pidada ikka külmiku, mitte sügav- JA kahekambrilise külmiku liikideks. Hea küll, kui kõik neli on külmiku liigid, siis võiks ju nii joonistadagi – joonis 33.3. See ei ole hea, kuna samal hierarhiatasemel on segamini kasutatud eri jaotusaluseid. Lahendus, milleni tahaks jõuda (ja milleni nii mõnigi senine kursuslane on iseseisvalt jõudnud), pärineb soomlaste terminoloogia- keskuselt Tekniikan Sanastokeskus, kes mõistesüsteemide jooniseid ka oma sõnastikes avaldab. Joon mõistete vahel on kaheosaline,
annaabi.ee 
