osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, 5 vahel ühesuguline. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. 3.3. Vili Korvõieliste vili on seemnis, sel võib olla karvadest lennuvahend pappus. Tavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel. Valmis seemned levivad sageli tuule abil
1. Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline. 2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied
1. Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline. 2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) 31
1. Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline. 2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied
annaabi.ee 
