R- vöödid värvuvad vastupidiselt Q- ja G-vöötidele ja värvivad GC-rikkaid alasid. 14. Mis on DNA replikatsioon? Kirjelda selle toimumist initsiatsiooni, elongatsiooni ja terminatsiooni etappidel? DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. Mõlemad ahelad algsest kaheahelalisest DNA molekulist töötavad komplementaarse ahela sünteesil matriitsina. Rakuline vigade korrigeerimine ning teised veaparandusmehhanismid kindlustavad replikatsiooni võimalikult suure täpsuse. Kõigil nendel protsessidel saab üldjoontes eristada 3 etappi: 1) Initsiatsioon ehk protsessi alustamine 2) Elongatsioon ehk ahela pikenemine 3) Terminatsioon ehk protsessi lõpetamine 15. Nukleotiidsete järjestuste klassifikatsioonid imetajatel?
Regulaatorgeenid- mõjutavad eremeesraku ainevahetust, tootma uusi viiruseosakesi. Viirusegenoomi DNA või RNA võivad olla nii ühe- kui ka kaheahelaline. Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline. Plussahel-võimalik kasutada otse mRNAna ja sünteesida viirusvalke Miinusahel-esiteks tuleb sünteesida komplementaarne ahel, mis see järel saab mRNA ülesannet täita Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine
19. Komplementaarsuse mõiste. Nukleiinhapete vastastikune sobivus. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele A- T, T-A, C-G, G-C. 20. DNA replikatsiooni mõiste. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. Mõlemad ahelad algsest kaheahelalisest DNA molekulist töötavad komplementaarse ahela sünteesil matriitsina. Rakuline vigade korrigeerimine (proofreading aktiivsus) ning teised veaparandusmehhanismid kindlustavad replikatsiooni võimalikult suure täpsuse. DNA replikatsioon toimub kõikides rakkudes semikonservatiivse mehhanismi alusel: iga uus DNA kaksikahel koosneb ühest originaalahelast ja ühest uuest ahelast. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest kaheahelalisest DNA molekulist 2 identset kaheahelalist DNA molekuli. 21
ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. http://et.wikipedia.org/wiki/DNA_replikatsioon DNA replikatsioon DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. Mõlemad ahelad algsest kaheahelalisest DNA molekulist töötavad komplementaarse ahela sünteesil matriitsina. Rakuline vigade korrigeerimine (proofreading aktiivsus) ning teised veaparandusmehhanismid kindlustavad replikatsiooni võimalikult suure täpsuse. [1] DNA replikatsioon toimub kõikides rakkudes semikonservatiivse mehhanismi alusel: iga uus DNA kaksikahel koosneb ühest originaalahelast ja ühest uuest ahelast.[2] Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA
annaabi.ee 
