Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi.
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses
JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C ·
lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on
HALOGEEN ID TOOMAS RÜÜTEL 11.KLASS TEXT MIS NEED ON? ▸ Halogeenid on VII A rühma elemendid.(F, Cl, Br, I, At) ▸ Nimetus ,,Halogeen” on tulnud kreeka keelest. See tähendab ,,soola moodustajat” ▸ Looduses halogeen lihtainena ei leidu. FLUOR(F) ▸ Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. ▸ Floral on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. ▸ See on normaaltingimustel kollakas gaas. ▸ Fluor moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. ▸ Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. ▸ Inimorganismile mõjub söövitavalt. ▸ See on kõige elektronegatiivsem element ja hologeenidest on kõige elektronegatiivsem. ▸ Universumis on Fluor üsna levinud element, Maal on ta levikult 17. ja maakoores 13. kohal. ▸ Fluori saadakse vedela vesinikfluoriidi ja kaaliumfluoriidi elektrolüüsil 100 kraadi juures. ▸ Fluori kasutatakse fluorsüsinike(nagu nt. plastmass)
Koostaja: Juhendaja: jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Ta juhib elektrit, ja on läikega Joodi kasutatakse meditsiinis. joodi saab kindlaks teha tärklisega, pannes tärklise peale joodi muutub see sinakaslillaks . Inimorganismis võib leiduda joodi kilpnäärmest.
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Fluor Kiviõli 2006 Mis on fluor? · Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. · Fluor on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. · Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. · Toatemperatuuril ühineb fluor plahvatuse saatel õhus leiduva -vesinikuga, mille tulemusel tekib vesinikfluoriid HF. Viimase sooli nimetatakse fluoriidideks (metalli ja fluori ühendid). · Kokkupuutel fluoriga ained süttivad. Isegi vesi süttib fluoris põlema, mille tulemusel tekib hapnik
Lämmastik ja fosfor Kristi Kurvits ja Marten Lillemäe Tartu Kommertsgümnaasium 10a Lämmastik Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Need on kõigist lihtaine molekulidest kõige püsivamad, sest lämmastiku molekulis on aatomite vahel kolmikside. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete,
..................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad tugevasti
Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga:
või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keem. Omadused: Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Vesiniku tähtsaimaks ühendiks on vesi. Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Et aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada, on lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest
2 1. Sissejuhatus Joodi avastas 1811. a. prantsuse keemik Bernard Courtois. Nimi jood tuleb, joodi auru värvusest, Kreeka pärasest sõnast (jodes), mis tähendab sinililla.(3,4) Jood on keemiline element (mittemetall), mille sümbol on I ja aatomi number on 53. Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen ja moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule.(1,2,4) Joonis1. I +53| 2)8)18)18)7) Joodi värvus on kas metalse läikega must-tumehall või violetne. Puhtal kujul kristallilisena on jood metalse läikega must, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.(a) Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ja on violetne (b). (2,4,5) Joonis2. a) b)
annaabi.ee 
