Antiikkirjandus Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus. See jaotatakse kahde suurde perioodi: 1) Klassikaline ajastu 2) Hellenistliik ajastu Antiikteater Vanakreeka teater kasvas välja Dionysose auks peetud pidustustest. Kõige algul olid tagöödiad. 5 saj. Keskpaiku hakkas Vanas Kreekas arenema tragöödia zanr. Suur osa oli kooril ja ühel näitlejal. Kolm tuntumat tragöödia kirjanikku: 1) Aicshylos 2) Sophokles 3) Euripides Aicshylos (525- 456 eKr) Oli neist kolmest kõige vanim kirjanik
püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide
seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide
kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja
annaabi.ee 
