Plokkidevaheline 10-12 mm paksune mördikiht kujutab endast mingil määral külmasilda, mördi soojapidavus on ju palju väiksem kui plokil. Liimikihi paksus on mördi omast paar-kolm korda väiksem välissein muutub märgatavalt soojapidavamaks, isegi kuni paarküm-mend protsenti. Liimise puhul on ka töökeskkond palju puhtam, samas maksab liim mördist rohkem. Sarrustamine Nii nagu kõik müüritised, nii paisub ja kahaneb temperatuurimuutuste korral ka mullbetoon. Nende paisumiste ja kahanemiste tulemusel võivad seina sisse tekkida praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda armeerimiseks) ning selleks kasutatakse kas armatuurrauda (4, 6 või 8 mm), aga ka armeerimisvõrku. Kindlasti tasub meeles pidada, et sarrustamist vajab esimene ja viimane plokirida ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et armatuurraud ei lase seinal nii palju mängida, annab see sellele ka üldist jäikust juurde. Esimene plokirida
Testil on mitmeid piiranguid: 1. Rekombinatsiooni esinemine. Rekombinatsioon valib uusi haplotüüpide järjestusi olemasolevatest ja nii tehes katkestab arusaamad mutatsioonidest, mida seostati enne kas teatud rahvustega, haigustega jne. Rekombinatsioon raskendab mutatsioonide ajaloo jälgimist ning viib valedele järeldustele. 2. Variatsioonid koalestsentsis viib mittesobivusteni, mistõttu testi saab ootuspäraselt kasutada vaid suurte ja püsivate kahanemiste või kasvamistega isendite grupi korral (Ne). 5. Võrdle põhikomponentanalüüsi ja Fst analüüsi populatsioonide erinevuse määra ja iseloomu hindamisel KRISTINE. Põhikomponentide analüüs (PCA) on statistiline meetod, mida kasutades saab identifitseerida andmestikus mustrid. See võimaldab välja tuua sarnasused ning erinevused. PCA leiab limiteeritud hulga uusi muutujaid, mida kutsutakse põhikomponendi skooriks. Skoor summeerib originaalmuutujate info.
(kõvadus, paindetugevus). 2.9. Täiendav töötlemine Paagutatud kermiste võidakse vajadusel ühe või teise omaduse esiletõstmiseks täiendavalt töödelda: lihvida, pinnata,termiliselt töödelda, ülepressida jne 2.9.1. Lihvimine Lihvimine on üks kõige enam levinud kermiste täiendava töötlemise viise. 39 Paagutatud pind pole eriti sile, tal võib erinevate kahanemiste tulemusel olla kujuhälbeid. Seepärast tuleb sageli neid töödelda. Kermised, eriti vähese sideaine sisaldusega TiC ja Cr3C2- baasil, on raskesti töödeldavad. Lihvimisel tekkivad kergesti mikropraod, kuna nad juhivad halvasti soojust. Seepärast tuleb lihvimisel töödeldavat pinda ohtralt jahutada ja kasutada kergeid lõikereziime (väike ettenihe ja lõikesügavus). Suure kõvaduse tõttu on kermised töödeldavad ainult teemant- või boornitriidkäiadega
annaabi.ee 
