on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Lõunaosa kitsamaid voori (Raigastvere, Saadjärve, Vasula) moodustavadki moreenid. Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall jämedateraline karbonaatne liivsavi, lõunaosas enamasti punakaspruun karbonaadivaesem saviliiv, pärit ilmselt peamiselt Devoni kivimeist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). 3.3. Voored A.-M. Rõugu (1974) uurimuste järgi on tüüpilised voored kummulipööratud lusika kahaga sarnanevad kõrgendikud ja kumeralaelised ovaalsed künnised, mille liustikupoolne nõlv on järsem ja kõrgem kui distaalne nõlv. Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui 4 ka ebasümmeetrilised. Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte pikkus on enamasti 2,5 5 (13) km ja laius 0,5-0,8 (3,5) km ning kõrgus 20-40 m (58 m, Sootaga voor), laiuse ja pikkuse suhe varieerub vahemikus 1:4 1:10. Pikki ja kitsaid voori
kuumutatakse ja filtreeritakse. Kuumutamist jätkates aurustub ülejäänud vesi. Rafineeritud oopium on must ja läikiva pinnaga ning sama lõhna ja maitsega, nagu on oopiumil (Narkootikumid 2004). Tavaliselt oopiumi suitsetatakse, kuid seda manustatakse pulbrina või joogina ka suu kaudu ning süstitakse (Narkootikumid 2004). Oopiumipiip on pikavarreline, tavaliselt bambusest, väikese savist kahaga. Suitsetatav oopium on sandu. Suitsetaja torkab nõela otsa väikese tükikese sandut ja kuivatab seda tulel. Seejärel vormib sandust sõrmede vahel kuulikese, mille asetab piibu kahasse (Narkoinfo 1996). Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse tõttu köharohuna, oopiumi kasutatakse ka kõhulahtisuse korral. Oopiumi toodetakse tervishoiu vajadusteks, sest ta sisaldab mitut meditsiinis kasutatavat ainet, muu hulgas morfiini ja kodeiini (Narkootikumid 2004). 2.3
MULLASTIK Mullas sisaldavad vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades maasisene vesi pinnale ja aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli. LOOMASTIK Loomad on kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kumuse eest otsivad nad varju maa sees. Loomad on enamasti heledavärvilised ja jäävad liiva taustal märkamatuks. Nad on väikese kahaga, ent pika sabaga ja sageli ladestuvad sabasse või küüruesse rasvad. Paljudd loomad jäävad suveune. Paljudel suduvad higinäärmed, see-eest on aga neil soolanäärmed, et eritada organismist saalo niiskust kaotamata. Väga hästi on kõbeeluks kohandunud roomajad: maod, kilpkonnad, varaanid. Neil on vettpidav nahk, nad munevad kõvakoorelisi mune, nende ihusoojus sõltub otseselt päikesekiirgusest. Paljud linnud pesitsevad harvadel vihmaperioodidel.
annaabi.ee 
