regivärsilisi jaanilaule lauldi samuti üheskoos või eeslaulja ja kooriga nagu teisi tavandilaule, mõnikord võib-olla ka üksi. Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk-Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud liigo, liigu vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo- lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid
Üksik teade on ka jaanilauluga sarnasest maarikutulelaulust, mille viis võis olla jaanilauludega ühtemoodi. Jaanilaulude viisid Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk- Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud 'liigu', 'liigo' vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo-lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Setumaal on erinevaid jaanilaulude viise, sealhulgas ka ilma refräänita.
Enamasti räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest piimasaadustest, hea kaera kasvamisest) ja tule tegemise tähtsusest (kes ei tule jaanitulele, jääb laisaks, tema majapidamine ei edene). Lauldi üheskoos jaanitule juures, loitsulisi tekste lausuti ka üksi. Jaanilauludel on tavaliselt muude kalendrilauludega ühesugused viisid. Lõuna- ja Kesk-Eesti lauludes esineb refrään jaanika; jaaniku-jaaniku vms. Kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres (eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas) on suurem läti viiside mõju, sealt on laenatud ka refräänid liigu, liigo vms. Setus on ka ilma refräänita jaanilaule. Mulgimaal on jaanitule ääres mängitud "Nukumängu", millel on sageli kalendrilauludega ühesugune viis ja refrään jaanika. 6.3. Pulmalaulud Pulmad olid keskseks sündmuseks nii abiellujate kui ka suguvõsa ja küla elus. Kommetes kajastusid muistsed hõimu- ja
annaabi.ee 
