kompositsiooni loomine kui kiriku kaitseülesannete kohandamine, jäi tookordne torn finantsilistel või muudel põhjustel esialgu veel üsna madalaks. Püha Matteuse kabeli (oli kahe võlvikuga) katusealust läbiva torni kagunurgal säilinud ja ehitusjärguna tõlgendavate jälgede järgi otsustades ulatus esmane torn umbes praeguse võlvipealse vahelaeni ehk nüüdse kesklöövi akendini. Sealt ülespoole algab muide ka torni kirde- ja kagunurga puhastest kantkividest ladu. Ületades küll pikihoone külgmüürid, jäi torn selle lääneviilust märksa madalamaks. Vahelaed olid kõik puidust ning torni ülemistele korrustele pääses vaid kõrgel asuva portaaliava kaudu, treppi tollal siis polnud. Niguliste algpikihoonet täiendanud tugev läänetorn on kõigiti kooskõlas kiriku üldise ehituskunstilise orientatsiooniga, sest nii Vestfaali kui ka Gotlandi 13
hauakambri läänepoolne) on kaetud reljeefsete püramiiditekstidega, mis on täidetud rohekassinise pigmendiga. (See värv sümboliseeris hommikut ja usku taasündi.) Hauakambri läänesein oli kaetud alabastrikihiga, mis oli maalitud valge, musta, kollase, sinise ja punasega (need olid kuningliku palee fassaadivärvid). Püramiidi sisemusest leiti ainult kuninga muumia jäänuseid ja kahe väikese noa osad, mida ilmselt kasutati Suu Avamise Tseremoonia käigus. Sarkofaagi kagunurga juures põrandas oli kunagi olnud kanoopiline anum. Teti püramiid Teti oli 6. dünastia esimene vaarao, kes sai sellele kohale tänu abielule Unase tütre Ipuetiga. Valitsusaastateks märgib Stadnikov 2325 - 2300 a. e. Kr. Teti mõrvati salapärastel asjaoludel oma kaaskondlaste poolt. Tema püramiidi on lihtne segi ajada künkakesega, mis on väga mugavalt sattunud asukohale, kust avaneb Sakkara nekropolile suurepärane vaade kirde poolt. Kuigi püramiidi algne nimi oli 'Teti alad
Tartu maakond- hõlmasid kogu L-eesti). Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645 aasta Taaniga sõlmitud Brömsebro rahuga kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangule, säilitas aga edaspidi teatud eriseisundi- erinevalt teistes maakondadest oli seal eraldi asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti-ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi alla 1660 Olivia rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud eesti kagunurga, Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi, Venemaa alla. Nii Eeesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määranud ja talle vahetult alluv kindralkuberner Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused Harju-Viru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale tekkis 1630ndatel Liivimaa rüütelkond
annaabi.ee 
