Liidust jäid välja ainult Türgi ja Rooma ja Suurbritannia. Püha Liidu kokkusaamiste eesmärgiks oli riikide poliitika kooskõlastamine. Sellest tuli ka nimi Kongresside süsteem. Suurbritannia suurt vastuolekut ja sellega kaasnevaid probleeme hakati tulevikus nimetama hiilgavaks isolatsiooni poliitikaks. Idaküsimus: Juba 18. sajandi lõpust peale oli Euroopas kerkinud päevakorrale nn. Idaküsimus, mille all mõistetakse peamiselt KaguEuroopa alade (Balkani poolsaar ja Konstantinoopol) edasise saatusega seotud probleeme, mis olid tingitud Osmanite riigi nimelt oli kogu KaguEuroopa 19. sajandi algul olnud türklaste võimu all nõrgenemisest ja võimalikust kokkuvarisemisest. Tõusva rahvusluse ajastul hakkasid Balkani rahvad algul kreeklased, seejärel slaavlased ilmutama esimesi märke autonoomia taotlemisest ning praktiliselt juba 1683
mai 1949). See on külma sõja algus (pikale veninud vastasseis Ida ja Lääne, st NSVL'i ning USA ja tema liitlaste vahel, millesse kaasati ka kolmandad riigid; haaras kõiki eluvaldkondi võidurelvastumine, propagandasõda, lokaalsed konfliktid kolmandates maades, rahvusvahelised kriisid) Sotsialismileeri kujunemine Euroopas 1) Millal ja millise skeemi järgi teostati sotsialistlik pööre Kesk ja KaguEuroopa maades? · Pärast Punaarmee saabumist anti Ajutiste Valitsuste jõuministeeriumide juhtimine NSVL'i survel kommunistidele · AV'd tegid sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeeriti sakslastele ja kollaboratsionalistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele, osa muudeti riigimajandiks. · Loodi Rahvarinne: erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Need erakonnad, kes sinna ei kuulunud,
sõda. 2) Läänemere piirkond 17. sajandi II poolel tugevaim riik Läänemere piirkonnas oli Rootsi, kes oli enda kätte saanud Soome, Eesti, Läti põhjaosa ja ka PõhjaSaksamaa. Läänemeri oli muutunud Rootsi riigi sisemereks. See oli naabritele vastuvõtmatu. 17. sajandi keskel oli Rootsi ka Taani valdused hõivanud. Rootsi konkurendid Läänemere piirkonnas olidki Taani, Poola ja Venemaa. Venemaa nägi Rootsi arvelt omale võimalust pääseda Läänemerele. 3) KaguEuroopa Balkani poolsaar oli juba Türgi valduses ja 17. sajandi II poolel alustas Türgi pealetungi ka KeskEuroopale, kuid see suruti maha. 18. sajand algas kahe suure sõjaga, mille tulemusena vahetus nii LääneEuroopas kui ka Põhja ja IdaEuroopas ülemvõimu kandja riik. LääneEuroopas toimus 17011713 Hispaania pärilussõda. Selle sõja tulemusena Prantsusmaa asemel liiderriigiks LääneEuroopas tõusis Inglismaa ning Inglismaa sai endale olulise territooriumi, mis
annaabi.ee 
