Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused · Järva-Jaani kirik · Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum · Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik · Järva-Jaani Vabadussõja monument Asend Järva-Jaanist põhjas asub Ambla, kagus Koeru, lõunas Kareda, edelas Roosna-Alliku ja loodes Albu
JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi
Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas... Albu valda jääb ka 106,5 meetrini merepinnast ulatuv Valgehobusemägi. Järvamaa on suhteliselt õhukese pinnakattega ja tugevalt karstunud. Suuremad karstialad jäävad JärvaJaani valda (Kagavere Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha). Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal
Töökas noormees võitis mõisahärra usalduse ja määrati juba aasta pärast varakevadel kupjaametisse. Jüri Vilde oli iseloomult tagasihoidlik, oma tööalal kohusetundlik, kuid mõisasundijaks liiga pehme karakteriga ning eriliste vaimsete huvideta murelik mees. Vilde ema pärineb Järva-Jaani kihelkonnast. Revisjonilehtede järgi on teada, et Leenu (Vilde ema) isaisa Rüütli ehk Lepiku Ado asutati kui pärisori 1808. aastal ühes perekonnaga ümber Valastist Kagavere külla, mis jäigi perekonna püsivaks eluasemeks. Tema poeg abiellus Mariga, ning sellest abielust sündis kahe tuntud proosakirjaniku emad: Eduard Bornhöhe ema Mai ning Eduard Vilde ema Leenu. Perekonnanimede panemise ajal anti aga Rüütli Jaani perekonnale uus perekonnanimi - Rüüter. Ka Leenu õppis paar talve Kuksema vallakoolis lugemist, kirjutamist ning usuõpetust. Neiupõlves olevat Leenu olnud väga huvitatud kirjandusest. 1856.
annaabi.ee 
