Nad püüavad lähtuda enam oponendi kui iseenda tasutast või kontekstist, milles nad olukorda näevad. Seetõttu meeldivad väljast sõltuvad inimesed teistele enam, neid peetakse südamlikeks, taktitundelisteks ja tähelepanelikeks. 6. Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? Konseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige selgemini ja on ka mõõdetavad J. Kagani jt väljatöötatud (1964) tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testimisel palutakse last vaadata kaadri ülaosas olevat näidist ja leida seejärel allosa kuue joonise seast täpne koopia. Et joonised on küllaltki sarnased, kalduvad impulsiivsed lapsed valima esimese joonise, mis satub nende tähelepanuvälja, reflektiivsed lapsed aga käituvad palju ettevaatlikumalt ning langetavad oma otsuse alles kõigi alternatiivide analüüsimise järel. 7
(Benson, 1975) · Ärevus on tavaline emotsioon ja seda võib normaalseks pidada seni, kuni ta pole sooritust täielikult halvav. Sooritust halvavaks muutub ärevus siis, kui tal pole põhjust ja kui ta on ebaproportsionaalselt suur · Kaksikute uuringud viitavad ärevuse olulisele geneetilisele komponendile. Ärevust ja negatiivset emotsionaalsust iseloomustab püsivalt esinev liigaktivatsioon Kagani ärevuse kartlikkuseteooria · Kagan & Snidman (1991) leiavad,et ühed lapsed lähenevad võõrastele inimestele ja objektidele, aga teised mitte · Viimased on nn pidurdatud lapsed, kel ilmneb kõrge autonoomne reaktiivsus (aktivatsioon) ja kellel on mandeltuuma madalad erutusläved. Nn pidurdamatutel lastel on vastupidised omadused · Pidurdatus ja pidurdamatus on Kagani arvates kahe geneetiliselt erineva inimtüübi, mitte nende omaduste kontiinumi ilming
vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või
annaabi.ee 
