Rahvariietus täidab alati kindlat funktsiooni- ta peab olema: • praktiline • kergesti hooldatav • esteetiliselt vastivõetav Euroopalik riietusstiil hakkas Venemaal levima 1700 a. , kui Peeter esimese käsuga olid kõik ( peale talupoegade ja kirikuteenijate) kohustatud kandma euroopa stiilis kostüümi. See avaldas mõju ka rahvariietele. Linnas hakkas see riietusstiil levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti rahvariideid edasi. Ülariided • Kaftan • Zipun (riidest õmmeldud pikem mantel) • Šuba ( kasukas) • Tulup ( samuti kasukas, kuid pikem) Naised kandsid ka šuba/t ehk kasukat. Suvel kanti maal jalas viiske(lapti) ja ka saapaid ( sapogi) Talvel ag kanti vilte ( valenki). Rahvas suhtus jalanõudesse lugupidavalt. Viltidest on kirjutatud laul – “ Valenki”. Nüüd on rahvariided saanud ajalooks, kuid neid kantakse ikka pidupäevadel ja tähtsatel sündmustel. Ei saa ette kujutada ühtegi
sokolaad (hisp keelde tulnud asteekidelt), vanill jt. Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant, hasart, kompliment, odekolonn, paraad, parfüüm, parkett, puljong, restoran, sarm jt. Itaalialähtesi sõnu: karussell, kassa, kastan, klarnet, kompass, kontor, kuppel, pass, püstol, rakett, salat, salong, tapeet, tasku, valuuta jt. Heebrealähtesi sõnu: aamen, messias, sahkerdama. Türgilähtesi sõnu: kaaviar, kaftan, kiosk. Pärsialähtesi sõnu: jasmiin, karavan, lakk (laki), muskus, muumia (algtähendus `vaha'), spinat, suhkur, tiiger. Hiinalähtesi sõnu: kaoliin, satään, soja, taifuun, tee. Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Need sõnad on tuntud paljudes maailma või vähemalt ühe kultuuriareaali keeltes. Seepärast nimetatakse neid rahvusvahelisteks sõnadeks ja eesti keelde on neid vahendanud ennekõike saksa, vene ja inglise keel.
näiteks valgest siidist või rohelisest sametist. Suvel kannavad naised traditsioonilise lõikega kleite, mille materjaliks on väikesemustriline puuvillane kangas. Nagu varasematel aegadel on ka praegu Saamimaa moepealinnad Karasjok ja Kautokeino Põhja-Norras. Koolasaamidel olid materjalidena alates 17. sajandist vene kaupmeeste kaudu kasutusele tulnud villane kalev, linane ja trükitud sits. Meeste riietuses leidsid koha venepärane kaftan ja riidest püksid. 1890. aastatest alates võtsid mehed üle tavalise euroopaliku riietuse. Põhjapõdrakasvatajate riietuses säilis siiski pealiskasukas ja aluskasukas. 19. sajandil toimunud komide ja neenetsite sisserändega hakkasid levima külgeõmmeldud kinnaste ja kapuutsiga vöötatud pealiskasukas, mis kaetakse pealetõmmatava puuvillriidest särgiga, ning värviliste kangaribadega kaunistatud kõrged karvasaapad.
annaabi.ee 
