Iseeneda leidmine - Peategelane, kui noor, alles 15-aastane poiss, ei olnud loomulikult veel ennast leidnud, kuid ka teose teised tegelased tegelesid selle temaatikaga. Saeki oli nt. ennast juba 15-aastasena kaotanud ning oma viiekümnendates aastates polnud ta ennast siiamaani nö. tagasi leidnud - siiamaani kinni vanas armastuses, millest lahti lasta ei osanud. Nõustus Kafkaga magama ka arvatavasti sellepärast, et ta oli kinni enda 15- aastase faasis ja nägi Kafkas oma nooruspõlve armastust. Oshima, kes oli androgüün, oli oma eneseotsingud juba läbinud, kuid ka neid käsitleti teoses mingis mõttes. Kafka näol elas ta oma eneseotsinguid taas uuesti läbi. Nakata puhul see eneseotsing ei kehti - temal oli pigem missioon, mida ta sihikindlalt täitis ja millega ta teiste eneseotsingutele kaasa aitas.
poetada ja filmi süžeed edasi arendada, seega nende omavaheline suhe ise filmis eriti kuhugi meid ei viinud ning oli lõpuni välja pigem saladusi täis sõprus. 7. Kes olid need inimesed pööningul ja miks Kafka nendega koostööst keeldus? Inimesed pööningul olid Kafka töökaaslase härra Rabani ja tema sõbratari revolutsionääridest sõprade grupp, kes väitsid võitlevat maa-aluse organisatsiooni vastu, kes Lossis tegutsesid ning salaja linna oma kontrolli all hoidsid. Kafkas tekitas vastikust selle grupi meetodid ja ideed ehk siis pommide kasutamine ja vaenlaste õhku laskmised, mistõttu ta ka koostööst keeldus. 8. Missuguseid paralleele leidsid filmi ja sinu poolt loetud Kafka teose vahel? Vaatajaskonda peegeldav perspektiiv ehk nii raamatu kui filmi peategelane jääb pigem taustale ja lihtsalt reageerib enda ümber toimuvale nagu seda tihti juhtus Kafka teoses
Nt võib nii «Protsessi», «Metamorfoosi» kui ka peaaegu kõiki ülejäänud Kafka teoseid üldistavalt tõlgendada kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümboleid. Inimeksistentsi väljapääsmatus (olemasolu väljapääsmatu seotus talle etteantud oludega), fatalism, ja eelmainitud tegurite koostoimest tulenev võõrandumine on Kafka kõige olulisemad teemad. Need teemad seovadki teda aja- ja kirjanduslooliselt hilisema eksistentsialismi ja absurdiga. Kokkuvõttes võime Kafkas näha ühelt poolt süm- bolisti ja seda pigem selle sõna algses, mitte sümbolismi kui kirjandusvoolu tähenduses (mis oli tunduvalt varasem ja Kafka enda loomingulisi taotlusi tegelikult kuigi hästi ei kirjelda) teisalt aga mõningate hilisemate stiilide, nagu võõrandumist käsitleva kirjanduse (eksistentsialism, absurd) ja «maagilise realismi» eel- käijana. Kafka mõju 20. sajandi kirjandusele on olnud erakordselt suur võimalik, et suurem, kui ühelgi teisel autoril
annaabi.ee 
