on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Paarkümmend aastat tagasi olid väetised odavad ja nende suures koguses kasutamine soositud. Selle tulemuseks oli maapinnalähedase põhjavee reostumine nitraatiooniga. Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees ulatusid sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandiveres piirkonniti 60 mg/l. Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20% üksiktarbijate kaevudest, käesoleval ajal kuni 10%. Nitraaditundliku ala maapinnalähedase põhjavee kvaliteet on põllumajandustootmise vähenemise tulemusena paranenud. Kiirem oli veekvaliteedi paranemine 90-ndate esimesel poolel, edaspidi on nitraatiooni sisaldus
Füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudel (i.k. dilatancy model): väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse ja pooridesse, see muudab kivimipinnad libedaks, tuues kaasa energia vabanemise. Antud mudeliga on seotud mitmed ajas muutuvad parameetrid maavärinate vahetuks ennustamiseks: seismiliste lainete kiirus, maapinna vertikaalne liikumine, radooni sisaldus kaevuvees, maapinna elektriline takistus, väikeste maavärinate arv. Kuigi paisumismudel sisaldab endas paljusid tuntud indikaatoreid, pole seda veel teaduslikult tõestatud, kuna pole konstrueeritud instrumente, mis mõõdaks sügaval litosfääris mikroskoopilisel tasandil toimuvaid protsesse. Probleemiks jääb üldistatud mudeli loomine, sest konkreetsete maavärinate puhul võivad indikaatorid olla erinevad. Ja kui indikaatorid vastavadki maavärinale, on väga raske öelda, millal
Füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudel: väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse ja pooridesse, see muudab kivimipinnad libedaks, tuues kaasa energia vabanemise. Antud mudeliga on seotud mitmed ajas muutuvad parameetrid maavärinate vahetuks ennustamiseks: seismiliste lainete kiirus, maapinna vertikaalne liikumine, radooni sisaldus kaevuvees, maapinna elektriline takistus, väikeste maavärinate arv. Loomade anomaalne käitumine. Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat) on kalad, konnad, maod, kilpkonnad, linnud, kanad, koerad, kassid, põdrad, hobused, lehmad, rotid ja hiired. 8. Kohastumine maavärinatega. 1. Inimese teadmised praegusel tasandil ei võimalda maavärinaid ei ära hoida ega ka tugevust vähendada
ja 1,5 korda raskem kui vesi. Mg on hõbevalge kergesti sulav met. 1,5 korda kergem kui Al ja rohkem kui 4 korda kergem malmist. Õhu käes kattub Mg tiheda oksiidikihiga. Lubjakivi kuum. saad. kustut. lupja. CaCO 3 -> CaO + CO2 Kustut. lubja reag. veega saad. kustutatud lubi. Lubjatud seinad on kaua niisk., kuna reag. õhus oleva CO 2 tekib reakts. tulem. pidevalt vett juurde. CaCO3MgCO3 lood. nende ainete segu e. dolomiit. CaSO4nH2O looduslik kips. Soolsus jõe-, järve- ja kaevuvees 1g/1kg, min.vees 1-10g, merevees 35-50g, Surnumeres 240g. Kare vesi sis. palju lahust. Ca- ja Mg soolasid. Karbonaatne karedus põhj. leelismuldmet. vesinikkarbonaatidest, on eemald. keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tek. katlakivi, mis takistab sooj.ülekannet ja katelde puhul suur. küttekulu. Mööduv e. jääv e. mittekarbonaatne karedus põhj. vees lahustunud Mg- ja Ca sooladest, eemald. vee pehmendamisega. Keetmisel ei lagune ega sadestu. Mittemetallid
annaabi.ee 
