madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust (Penu, 2005). 1 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1 Gleistunud pruunmullad Rohumaal ja põllumaal tehtud kaevetes on gleistunud leetjas muld (KIg). Huumuseringis oli huumusehorisondi tüsedus suhteliselt sarnane jäädes vahemikus 23-26 cm (tabel 1 ja 3). Rohumaal varasematel aegadel on kasvatanud vilja ja põllumaad kasutatakse stabiilselt vilajpõlluna. Huumusesisaldus on keskmine 3%. Rohumaal mulla Ph nõrgalt happeline (5,8-5,9), mis on taimekasvatuseks hea. Põllumaal mulla Ph rohkem neutraalne (6,8-6,9), mis on enamikule
diameetriga ring) ja tutvuti ala taimestiku, reljeefi ja veereziimiga. Seejärel määrati puurinded ja liigid ning loeti puud. Puurinde lugemist alustati esimesest rindest ja lõpetati alusmetsataimedega. Herbaariumi koostamiseks koguti alusmetsa- ja rohurindetaimed ning samblad. Järgmiseks valiti kaevekoht ning tehti mullaprofiili kirjeldamiseks kaeve. Arumetsas tehtud kaeve sügavuseks sai 75 cm. Soometsas tehtud kaeve sügavuseks sai 125 cm. Kaevetes määrati mullahorisondi tüsedus ja lõimis ning võeti igast horisondist proov äigejoonise ja liimmonoliidi valmistamiseks. Mullaproovid pakiti plastkarpidesse. Kaeve sügavuse ja horisontide tüseduse mõõtmiseks kasutati mõõdulinti. Mullahorisontide määramiseks võeti igast horisondist väike proov ja katsetati, kas sellest on võimalik veeretada kuulikest ja vorstikest ning kas vorstikest on võimalik painutada. Mulla reaktsiooni määramiseks võeti
Kõik uuritud mullad on sisaldavad optimaalselt CaCO3 sest nendel muldadel on ühine lähtekivim ja see soodustab mikroorganismide tegevust. Sarnasus on kahel esimesel – põllu- ja rohumaakaevel, sest mõlemad on bioloogiliselt aktiivsed, samas kui metsas on ülekaalus anaroobsed bakterid, sest tegemist on liigniiske pinnasega. Kui võrrelda põllu- ja rohumaakaevet metsakaevega, siis on liigniiskes metsas mineralisatsioon väiksem kui teistes kaevetes, ka lagundajate osatähtsus on väiksem. Happesuse poolest on uuritud mullad neutraalsed kuni leeliselised, mis tähendab, et bakteriaalne lagunemine ületab seenelise lagunemise. Mulla õhustatus on parem rohu- ja põllumaal, mistõttu laguneb seal ka orgaaniline aine paremini. Põllukaeve LI mulla veerežiim on parasniiske, kuid rohumaal on Ke muld põuakartlik ning metsamuld Gk on liigniiske. Maaharimine on nii põllu- kui ka rohumaakaeve piirkonnas veel mõned aastad
annaabi.ee 
