(punakat värvust). Keha on kiilukujuline, pea üsna väike. Ainuke kuid kauakestev karvavahetus algab kevadel, uus pealiskarv ja aluskarv kasvab sügisel. Üks silmatorkavamaid tegevusjälgi on ühispesa ehk mägralinn, millest annavad tunnistust 3-10 üksteisest kümne- kahekümne meetri kaugusel asuvat suurt sissekäiguala. ( Euroopa imetajad) Leviala Mäger väldib suuri metsamassiive, ta eelistab metsaservi ning on sagedasem lehtpuu- segametsades. Ta eelistab kuiva ja hästi kaevatavat pinnast, nt.liivapinnast. Mägeses ülalpool puupiiri ei leidu. Mäger on laialt levinud kogu Euroopas põhjapolaarjoonest lõuna pool.Samuti leidub teda Vahemerega piirnevates maades. Ta elutseb ka mõnedes linnades ning on väga kohanemisvõimeline. Mäger ei maga talveund, vaid jääb osalisse tardunne. ( euroopa imetajad) Toitumine Mäger on kõigesööja, ta sööb usse, taimi putukaid ja nende vastseid. Ta rüüstab herilaste ja kimalaste pesi
Mäger on jässaka kehaga kärplane, kellel on iseloomulikud kolm koonult algavat valget vööti, mis jooksevad üle lauba ja pea külgedele. Keha alapool on tume (must) ja ülapool hallikas. Hästi on äratuntavad mägra jäljed esikäpa jälgedel on varbapadjandid suunaga otse ette ja küünise otsa jäljed on (täiskasvanud looma puhul) mitu cm varbapadjandite jälgedest eespool. Mägra puhul on väga suure tähtsusega elupaik ta eelistab mosaiikset maastikku ja kuiva, hästi kaevatavat pinnast. Mägrad on urgudega seotud aastaringselt. Mägralinnakud koosnevad harilikult ühest peaurust, millest lähtub mitu väiksemat urgu. Tavaliselt on urgudesüsteemil mitu sissekäiku, pesakambrit ja maa-alust käimlat, tihti on mägralinnaku läheduses umbseid käike, mida kasutatakse varjumiseks ohu korral. Ühte urusüsteemi võivad mägrad kasutada häirimise puudumisel mitmete põlvkondade jooksul kümneid ja isegi sadu aastaid.
TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendite vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses. Teistmismenetlust käsitleb TsMS 68.peatükk. APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID TsMS § 631 sätestab piirangud apellatsiooni korras kohtulahendi peale edasikaebamisele. KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus kaevatavat kohtuotsust vaid osas, mille kohta on kaevatud. Riigikohus ei uuri ega kogu tõendeid, välja arvatud tõendid menetlusnormi rikkumise kohta rinkonnakohtus. Riigikohtule esitatud kaebuses saab tugineda vaid sellistele nõuetele, mis olid apellatsioonimenetluses esitatud. Riigikohus võib ringkonnakohtu otsuse tühistada TsMS § 692 lg 1 kohaselt kahel alusel- menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, kui see võis kaasa tuua väära lahendi (vt Lisa 1)
olema hästi nähtavad, ala nende ees hästi kaetav; ●● kaevikud peavad olema otse- ja õhuvaatluse eest hästi moondatud, tänu millele vastase tule efektiivsus on väiksem; ●● peab olema tagatud varjatud ühendus naaberkaevikute ja tagalaga; ●● asukoht peab soodustama kaeviku kaevamist ja selle sisustamist. Kaeviku asukoha valik: ●● peab arvestama ka pinnasetingimusi; ●● vältida tuleb: -- väga kõva ja raskesti kaevatavat pinnast; -- väga kerget liivast ja soist pinnast; ●● vihmavee ärajuhtimiseks tuleb kaevata kraavid, rajada drenaaž (kivid, killusik, puuoksad kogumiskaev), kaldpõrand; 89 ●● kaevikusse tuleb rajada laskemoona hoidmise kohad; ●● külmunud pinnase puhul: ●● kobestada pinnas pioneeride abiga; ●● kiirkindlustamise ajal kasutada lund; ●● kaeviku ehituseks vajaminev materjal tuleb varuda kaevikute tagant või
annaabi.ee 
