Küsimused 4, kohtuotsuse tegemine Kohtuniku d nõupidamisel üteldakse kohe või mingi aja pärast 2 näd otsuse tegemiseks Kohtuistungilt puudumise tagajärjed : tunnistaja tuuakse vägisi kohale Kui hagejat ja kostjat ei tule siis jäetakse ära või lükatakse edasi Kostja puudumisel tuuakse ta kohale või tehakse ilm temata ja siis tehakse tagaselja otsus ja see jõustub kui ei teha järel kaja kaebust võim esitada 10 päeva jooksul ja võib ka kaevat ringkonnakohtusse Menetluse peatamine : .Määrusega pikem ära sõit Raske haigus Kui üks pooltest sureb Kui on vaja oodata kriminaalotsust Lõpetamine : Kui ei kuulu tsiviilkohtu menetlusega Samas asjas on tehtud juba otsus Hageja loobub hagist Pooled sõlmivad kokkuleppe Üks osapooltest sureb Rinnkonnakohtus aja lahendamine apellatsiooni menetlus Apellanti see kes kaebuse esitab Vastustaja see kes vastust annab kellele kaebus esitatakse
Siis võetakse uus kiht kaevamiseks. Kihte ennast pildistatakse ja määratletakse ära. Kihid tähistatakse samuti numbritega vastavalt kultuurkihtide järjestusele. Kuni 80 aastateni kaevati horisontaalselt siis tänapäeval teine meetod kaevatakse niikaua kui saab ning siis vaadatakse kuidas need kihid on ja määratletakse need ära ja siis hakatakse kaevama nende kihtide kuju järgi. Kui see lõpeb siis määratlet järgmine ja kaevat see ära jne jne. Kõige paremini on säilinud ja eristatavad keskaja kihid. Ka varajasemaid kihte on võimalik eristada. Kõige tähtsamaks on muutunud kihid. Kaevamine muutub üha täpsemaks ja keerukamaks samaaegselt tuues endaga kaasa paremaid tulemusi.Kasutatakse loomulikult arvuteid. Võib olla mitmeid matmiskihte ja samuti läbivaid auke seega on asi palju keerulisem ning seda kõike oi oleks võimalik tuvastada kui hakata lihtsalt ülevalt kaevandama.
Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti
kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi
annaabi.ee 
