Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu. Teiste valgla jõgedega võrreldes on selle jõe vees 10-20 korda rohkem sulfaate ja kõrgem on ka orgaanilise aine sisaldus. Aastatel 1999-2005 on Rannapungerja jõkke juhitava kaevandusvee kogus ulatuslikult vaheldunud. Ärajuhitava vee hulk sõltub sademetest ja maa-ala suurusest, mida kaevandatakse. Viimastel aastatel on kaevandusvee heide kasvanud, sest sademete hulk on olnud üle pika aja üle keskmise. Aastas kantakse Peipsi järve keskmiselt 40 700 tonni sulfaate (Hein, 2008) 5 Kalavarud Järve kalastiku struktuur sõltub ökosüsteemi kui terviku seisundist
süsteemne jälgimine looduslikes või looduslähedastes tingimustes, mis on mõjutatud geomorfoloogilistest, geoloogilistest, hüdrogeoloogilistest, hüdroloogilistest ja ilmastikutingimustest ning riiklikult tähtsate veekihtide põhjavee seisundi jälgimine kõige pingelisematel aladel. Nende hulka kuuluvad suuremate linnade veehaarded, kus põhjavee võtt ületab veekihi loodusliku toitumise ning põlevkivikaevanduste alad, kus ärajuhitava kaevandusvee hulk ületab mitmekordselt veevõtu olme- ja tootmisveeks. Seal on rikutud põhjaveekihtide looduslik tasakaal ja on tekkinud oht pöördumatuteks muutusteks litohüdrosfääris. Riikliku seire alla võivad kuuluda veel õhukese pinnakattega ja tugevalt reostunud alad, samuti ka rahvusvahelistesse programmidesse kaasatud alad. Kohaliku põhjaveeseire ülesandeks on põhjavee seisundi muutuste jälgimine maakonnas looduslähedastes ja tehistingimuste, vastavalt omavalitsuse poolt koostatud
passiivseteks meetoditeks (vahel ka keskkonnahoidlikeks), tugineb erinevat tpi mrgalapuhastite ja filtrite rakendamisel. Niteks on trinitrotolueeniga saastunud vee puhastamiseks edukalt kasutatud nii aktiivmuda protsessi, biokilel phinevat protsessi kui ka eri tpi (vabaveeline ja taimestik-pinnasfilter) mrgalapuhasteid. Paljudes riikides on tsine probleem kaevandusvesi. Kaevandusvett iseloomustab tavaliselt madal happesus, suur metallide ja sulfaatide kontsentratsioon. Kaevandusvee puhastamise odavaim viis on kasutada passiivseid puhastusssteeme. Kaevandusvee puhastamine 1. variant. Kaevandusvee puhastamiseks on vimalik kasutada jrjestikku aeroobset ja anaeroobset ttlust. Selline ssteem koosneb ksteisele jrgnevates madalatest tiikidest ja hest-kahest pinnavoolulisest mrgalast, millede ehitamisel on kasutatud sobivaid orgaanilisi materjale (niteks saepuru, led, snnik). Sellise ssteemi tiga on 20-40 aastat. Vee puhastumisel eemaldatakse sellest ca
ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. 33. Kuidas kaevandamine mõjutab piirkonna veereziimi? Maa kuivendamine, veetaseme alandamine mis alandab ka põhjavee kihti, kuivadel suvedel ümbruskonna kaevude kuivaks jäämine.. Töötav allmaakaevandus avaldab olulist kompleksset mõju piirkonna pinnaveevoolule (jõgede) hüdrogeoloogilisele reziimile ja maapõue hüdrogeoloogilisele keskkonnale. Mõju pinnaveele on eelkõige tingitud kaevandusvee väljapumpamise vajadusest. Keemilise koostise poolest erineb väljapumbatav vesi looduslikust: mineraalsus 2-3 korda sulfaatide, Ca ja Mg sisalduse suurenemise tõttu. Väljapumbatav vesi mõjutab ka hüdroloogilist reziimi (vooluhulka), kuid veekogude elustikule ohtu ei põhjusta. · Põhjaveetaseme alanemine. · Ärajuhitava põhjavee muutunud keemiline koostis. · Vee kvaliteet suletud kaevandustes ja karjäärides. · Töötleva tööstuse jäätmeist välja imbuv reostunud vesi. 34
kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett kogu mahus põhjaveeks lugeda. Illustratsiooniks võib öelda, et mäetöödega otseselt rikutud ala looduslik põhjaveevaru (kui piirkond oleks tervikuna senini looduslik) oleks olnud kuni 100000 m3/ööpäevas. Vee ärajuhtimise ja kaevanduste dreenimise tulemusel on tekkinud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, mis levivad kaugele väljapoole kaevandatava ala piire. Maapinnalt esimeses, NabalaRakvere veekihis on kaevandusvee ärajuhtimise mõju jälgitav kaevetööde 9 ümber 12 km raadiuses, järgmises, KeilaKukruse veekihis 67 km raadiuses, ja sügavamas, LasnamäeKunda veekihis enam kui 25 km raadiuses (joonis 6). Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele Teistes Eestimaa piirkondades on maavarade (eestkätt lubjakivi, liiv ja turvas) tootjate
annaabi.ee 
