Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Enamik inimesi elab pealinna ümbruses, seetõttu on väga oluline edendada maaelu, põllu-ja kalamajandust. Tähtis on tagada nõuetekohane toit inimestele ja sööt loomadele. Riik toetab põllmajandust, tänu millele on meil areneud mahepõllundus, mis tagab inimestele tugeva tervise. Oluline on pöörata tähelepanu loomade heaolule ja aretusele ning taimekasvatusele. Selleks, et saame tarbida võimalikult tervislikku toitu, tuleb
Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saastuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa suured massid sooduspäevadel. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada.
Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kokkuvõte Maksude tasumine on tekitanud ühiskonnas sotsiaalse dilemma, kas maksta või mitte maksta. Kuigi maksudest kõrvalehiilimisega saab kasu teenida, käitub enamik maksumaksjaid ausalt. maksumoraal on tihedalt seotud usaldusega riigi kui institutsiooni vastu (Lillemets, 2007). Leidub palju põhjuseid, miks inimesed püüavad maksude tasumisest kõrvale hoida. 9
Suurbritannias on kahjustatud või hävinud 90 % soodest. Samuti on paljud Kesk-Euroopa riigid oma sood peaaegu täielikult üles harinud. Euroopa suurimad sooalad Prõpjatsi sood asuvad umbes 100 000 km2-l (kaks Eestit) Lõuna- Valgevenes ja Edela-Ukrainas Prõpjatsi jõe ümbruses. See oli üks väheseid soid Euroopa parasvöötmekliimas, mida polnud viimase ajani muutnud inimtegevus, kuid 2011. aastal alustati sealgi turba kaevandmist. Polistovo-Lovatskaja soostik, samuti üks Euroopa suurimaid, asub Venemaal, Pihkva ja Novgorodi vahel. 11 000 aastat tagasi, kui jääaeg hakkas lõppema ja Valdai kõrgustikult tulnud liustikud sulasid, tekkis seal suur järv, millest hiljem kujunes soo. Kohati on turbakihi pakus seal 10 m. Eestimaa territooriumi pindalast on ligi veerand liigniiske. Turba teke ja muldade soostumine oli varem võimalik veelgi laialdasemal alal. Kraavitus ja maaparandus on soostumist aga piiranud