Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge

"kaevandas" - 5 õppematerjali

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
22
docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets. Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. 16 Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m. Osa madalsooalast on kuivendatud. Unakvere, Poka ja Soosaare rabadest on toodetud käsitsi tükkturvast. Tänapäeval toimub turbatootmine freesturbaväljadel. 2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare I, II ja III turbatoomisalalt ning Tässi turbatootmisalalt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast, AS Mikskaar kaevandas Raba-Jaani turbatootmisalalt 0,1 tuhat t hästilagunenud turvast. Soosaare soostikus asuv Soosaare raba kuulub Alam-Pedja looduskaitsealasse. (entsyklopeedia.ee) Parika raba asub Võrtsjärvest loodes, Sakala kõrgustiku ja Kolga-Jaani voorestiku vahel loode-kagu-suunalises sügavas nõos. Soo pindala on 3420 ha, lisaks rabale on ka

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
9 allalaadimist
Mäemajandus ja projekt
20
xlsx

Mäemajandus ja projekt

00 4 plokk ehituslubjakivi aT 1546.61 5 plokk ehituslubjakivi aT 4438.28 6 plokk ehituslubjakivi aT 1624.00 7 plokk ehituslubjakivi aT 366.98 8 plokk ehituslubjakivi aT 1288.61 9 plokk ehituslubjakivi aT 1541.31 12845.35 VASALEMMA maardlast kaevandas 2013 Nordkalk AS 117,7 tuh m3 ehituslubjakivi tuh m3 Max, tuh m3 aasta maht 117.7 400 alles 12845.35 Jätkub, a 109.14 32 Lahustumatu jääk, Plokid Maht, tuh m3 Pindala, ha Pindala, m2 CaO, % % 1 4.63 26.27 262700 72 3 2 975.92 12

Maateadus → Mäemajandus ja projekt
3 allalaadimist
Aarete saar
4
doc

Aarete saar

meest" (John Silverit) ja maksis Jimile selle eest igakuiselt hõbedase neljapennise, et ta valvaks Billyt selle mehe eest. Billy suri rummi tõttu (jõi seda liiga palju). Benjamin Gunn: Tuntud kui ka Ben Gunn ning temalgi oli loos väga suur osa. Ta jäeti saarele 3 aastat tagasi tema laevameeskonna poolt ning ta käis ise jahil ja talle jäeti saarele vaid paar tööriista ning üks musket ja väheke püssirohtu. Ta otsis välja omale ,,elukoha" ehk siis ühe koopa. Ta kaevandas aarde välja ning vedas kogu saagi oma koopasse. Ben elatus põhiliselt kitselihast. Algselt oli ta pühalik mees ja käis kirikus jne., kuid ta sattus valesse seltskonda ja otsustas minna verisele meresõidule lootes suurt aaret, kuid ta jäeti maha ning peale seda muutus mees natuke pööraseks ja läks kergelt hulluks, kuid see polnud paha omadus. Ta muutis oma elamiskombeid saarel ning pöördus jälle pühalikuks ja hakkas igapäevaselt palveid lugema. Kokkuvõte 1

Kirjandus → Kirjandus
423 allalaadimist
Pariisi rahukonverentsist kuni 2-maailmasõja ja teherani konverentsini
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

oskaks seal liigelda. 25. 2.maailmasõja 1941-42, Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Plaan Barborassa Nsvl vastu ( Sm tegi) Välksõda kestaks 8-10 nädalat, Nsvl läheks Uurali taha. Euroopa poolne osa jäeks Sm-le. AA joon- Arhangelsk; Astrahan 22.juuni 1941. Sm tungiski Nsvl-le peale. Saksamaal 3 gruppi: Nord(pidi tungima) ­ läbi baltikumi Leningradi Mitte- Moskva Süd- läbi Ukraina Põhja-Kaukaasiasse, sealt Kaspia mereni ( Seal Nsvl kaevandas naftat) Miljonid mehed said surma ja miljonid võeti vangi. 8-10 nädalaga see läbi ei saanud. Jõuti küll Leningradi. Algas Leningradi blokaad, Sm lasi seal toidulaod õhku, suur nälg oli (1941-42 karm talv ka) Moskva juures esmakordselt Nsvl vastupealetung. Kaspia mereni ei jõutud, võeti uus suund Volga jõgi ( seal oli kaubatee Kaspia merega) Sm vägede peamiseks sihtmärgiks sai Stalingrad. 1941 august USA-Suurbritannia Atlandi harta. Sõja eesmärk: Saksamaa purustamine.

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Raba on valdavalt puisraba, lääneosas levib ka laugastega lageraba. Kuni 6 m paksune laigutiselt leviv raba-segalasund koosneb ülemise 0,5 m jooksul erineva turba tekke kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m. Kogu varu – 18,3 mln tonni – on arvel aktiivse reservvaruna. Soo kirdeosast kaevandas aastatel 1919–1961 Kreenholmi vabriku tarvis kütteturvast Kõrgesoo turbatehas. Freesalusturvast tootis siit aastatel 1966–1976 Kohtla-Järve EPT (Suuroja et al 2009: 69). 24 2. MATERJAL JA METOODIKA Antud töö eesmärgiks oli uurida viimaste kümnendite õhusaaste muutuste mõju puude juurdekasvule. Puiduproovid olid võetud puuriga. Üldiselt kruvitakse torukujuline puur

Loodus → Loodus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun