blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.1 Avakaevandamine 5 Avakaevandamine on moodus mille korral maad katvaid kivimeid eemaldatakse ja need paigutatakse karjääri sisepuistangusse või teenindusmaale. Peamiselt on kasutusel vaalkaevandamine, aukkaevandamine ja väljakkaevandamine. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Vaalkaevandamine on peamine kihtmaardlate kaevandamisviis mille puhul katendikivimid paigutatakse sisepuistangusse vaaludena. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Aukkaevandamine on termin, mis tähistab seda, et karjääris kaevandades jääb järgi auk. Aukkaevandamist kasutatakse kui katendikivimeid ei saa paigutada kaevandatus alasse, kuna need kataksid maavara või need ei ole piisavalt, et auku katta. (http://maeopik.blogspot.com
Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. 29. Kuidas põlevkivi kaevandatakse? Põlevkivi saab kaevandada kahel moodusel: avakaevandamine ( karjäär) ja allmaakaevandamine (kaevandus). Avakaevandamismooduse kaevandamisviis on vaalkaevandamine. Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine. Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2
lõhatakse ning kaevist laaditakse vastavate mäemasinate abil. Kambrite lagi ankurdatakse ülemiste kivimikihtide külge ja kogu kaevanduse peal olev kaljumass, maapind kaasa arvatud, hoitakse ülal kambrite vahele jäetud tervikutel. Tervikutesse jääb umbes 25% põlevkivist ja see on põlevkivi kaevanduskadu. Kamberkaevandamisel on kaevuri tootlikkus umbes 25 t põlevkivi vahetuses. Kamberkaevandamise kõrval võeti kasutusele ka teine kaevandamisviis, mille puhul kihind lõhutakse ja laaditakse mäekombainiga ning kaevurite töökoht kindlustatakse terastoestikuga. Sel juhul tervikuid ei jää ja kogu kattev kivim, ka maapind vajub pärast kaevandamist kuni 1,5 m. Kombainkaevandamine on tootlikum, kuid nõuab rohkem kapitali ja ka maapinna muutused on silmnähtavad. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja
lõuna suunas 2.1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini. Mida saame toota 1 tonnist põlevkivist ? 1 tonnist põlevkivist saab toota 850kWh elektrit,125kg põlevkiviõli ja 35Nm³ uttegaasi. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Allmaakaevandus on jagatud paneelideks, mida eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks. Läbindustööd
Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2] 1.2. Pealmaakaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3] Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest toodava lõhkeaine koostisosad segatakse autos, lõplikult valmib aine alles puuraugus. See muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus. [3] Paljandustööd Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 3040 meetri laiuse ribana kattekiht
annaabi.ee 
