Probleemkaevamised Päästekaevamised (järk-järgult kasvanud, üle 90% uurimistöödest on päästekaevamised) Arheoloogilised kaevamised Pompeis 18. sajandil – asjahuvilised (arheoloogid) vaatasid pealt, kuidas töömehed kaevasid. Põhiline oli tähelepanu ehitistel ja suurematel skulpruutidel, väiksed esemed jäid sageli tähelepanuta. Fotogrammeetriline plaan – tihti selgem, kui käega joonistatult. Kameraaltööd (järgneb arheoloogilistele kaevamistele, nn teine etapp) Leidude puhastamine ja konserveerimine Kogutud muu andmestiku (plaanid, fotod ,kirjeldused) korrastamine ja aruande koostamine Kogutud leidude ja andmestiku analüüs ning nende põhjal teadusliku töö koostamine Dateerimine Stratigraafiline meetod (oluline kronoloogia, mis ajast objekt pärineb. Leida saab ajaliselt paika panna, vastavalt sellele, kus see asi maa sees paikneb)
megaliitkalmeid aga olla ehitanud hiiglased. Et niisugustest seisukohtadest vabaneda, läks tarvis kahte suurt avastust. Esimene neist põhines geoloogial. Nii oli juba 1785 aastal soti geoloog James Hutton oma teoses "Theory of the Earth" avaldanud arvamust kivimite stratigraafiast, st nende paiknemisest üksteise peal olevate kihtidena. Sedasi lõi ta põhimõtted, mis said aluseks arheoloogilistele kaevamistele. Hutton näitas, et kivimite stratifikatsioon oli selliste protsesside tulemus, mis veel praegugi leiavad aset meredes, jõgedes ja järvedes ja et aegade jooksul tekivad uued kihid ning vanemad jäävad nende alla. Geoloogia areng aga jätkus ning 1833. aastal väitis Charles Lyell oma teoses "Principles of Geology", et geoloogiliselt iidsed tingimused olid olemuslikult sarnased kaasaegsetega. Sama ideed võis rakendada ka
Nende laevad olid väikesed ja kerged aga väga merekõlbulikud ja nendega oli võimalik teha väga pikki kaugretki. Läänemerel võtavad kasutusele purje( u 750 a paiku), see põhineb kaudsetel andmetel aga teine Salme laev on I konkreetne tõend, et 8 saj keskpaigas oli laevadel puri peal. Viikingitel oli oluline roll Põhja-Euroopas rahvusvahelise kaubanduse arengus ja linnade kujunemise protsessis. Tänu neile hakkavad Põhja-Euroopas kujunema linnad. Tänu kaevamistele on avastatud viikingite kunstistiilid, laiem kirjaoskuse levik( ruunide kasut), vaimne kultuur on samuti ääretult olulisel kohal. Vallutuspunktid ära osaliselt ära jaot. Taani viikingid reisisid eelkõige Prantsusmaale ja Suurbritanniasse. Neid ründasid ka norralased(+ island, Gröönimaa, sotimaa, usa jne) , Rootsi viikingid rändasid itta. Kõige sõjakamad olid taani viikingid , kõige rahumeelsemad rootslased, kellel oli suurem huvi kaubanduse vastu.
annaabi.ee 
