Kaer Niiskusesisaldus. Niiskusesisaldus peaks olema 10...13,5%. Mahumass. Toidukaera minimaalne mahumass on 560g/l, optimaalne peaks olema 580g/l. 1000 tera mass. 1000 tera mass peaks olema 38g. Sõklasus. Toidukaera sõklasus ei tohiks ületada 22...24%. Peenterasisaldus. (määratakse sõelaga 2,0x 20mm). Peenteri võib olla kuni 6%. Teralisade sisaldus. Võõrliikidest võib olla otra kuni 1%, nisu kuni 0,2% ja rukist 0,05%. Roheliste kaeraterade hulk ei ei tohi olla üle 0,01%. Proteiinisisaldus. Parimaks toidukaeraks Eestis loetakse sorti´ jaak´, mille proteiinisisaldus on 11...12,5%. Rasvasisaldus. Optimaalne peaks olema5% Idanevus. Toiduks vastava kaera idanevus peb olema 60%. Kasutatud kirjandus Hindrek Olderi Teraviljakasvatuse käsiraamat lk 271-286
). Hariliku kaera õisik on pööris. Pööriseid võib olla kahte liiki: 1. Avapööris pööriseharud laiuvad igasse külge; 2. Lipp-pööris pööriseharud on suunatud ühte külge ja on surutud pööristelje ligi. Õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. Kaeraterad on ümbritsetud sõkaldega, kuid ei ole nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550
sest tal on palju hilisvõrseid. Idaneb 2-3 kraadi juures, oras talub 8-9 kraadi öökülma. Kaera niiskuse nõudlus on suur. Transpiratsiooni koefitsient on umbes 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Talub ka mulla happelisust aremini kui oder ja nisu. Kaeral on suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Võib kasutada ka soomuldadel. Kaer on pikapäevataim. Koristusküpsus saabub 85-100 päeva pärast. Kaer on isetolmelja. Kaeraterade valmimine ebaühtlane valminu terad varisevad kergesti. Suvinisu Kasvatamiseks sobivad soojad ja päikesepaiselised kasvukohad. Idanemistemperatuur 1-2 kraadi. Tõusmed on öökülmade suhtes vastupidavad -7 kuni -11 kraadi. Jahe kevad soodustab võrsumist. Niiskusnõudlik, vajab viljakamat mulda. Pikapäevataim, kasvuajaga 90-110 päeva. Suviviljade agrotehnika Kõige nõudlikum suvinisu, siis oder, siis kaer ja segavili. Otra on meil Eestis kõige rohkem. Segavili teraks kasvatamisel
annaabi.ee 
