Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha pakuti peamiselt keedetult ,mistõttu riknes see ka üsna kiiresti .Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi . Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said .Levinud olid ka turniirid .Enamasti peeti seal ratasakahevõitlusi ,kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikides hobuse seljast maha lüüa .
Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega,mis tõttu nad võisid püsida aastasadu. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid,mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmemal ajal lisandus lambanahkne ürp. Nööpide asemel olid sidumispaelad. Taskud puudusid,mistõttu kaasavõetud esemes seoti vööl rippuvasse kukrusse. Nii nagu riided,polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev. Söödi palju leiba,mida valmistati rukkist või nisust,kaeraputru,samuti ka kodust juustu. Üllatuseks polnud piim talupoegade põhijoogiks,kuna see kippus kiiresti hapnema. Selle asemel joodi õlut või kalja. Liha sõid talupojad vähe,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi. Keskaja inimestel oligi põhiliselt üks ja suur vahe,nende jõukuse vahe. Inimesi hinnati nende võimsuse ja rikkuse järgi. Kellel neid polnud,ei olekski justkui kuulunud ühiskonda.Arutlust kirjutades sain ma kaks tähtsat asja teada,seda et feodaalide elu
Levinumad rõivaesemed olid linasest materjalist püksid, särk ja villane kuub. Talvel lisandus sellele ka lambanahkne üleriie. Nööpide asemel olid sidumispaelad. Taskud puudusid, mistõttu kaasavõetud esemed seoti vööl rippuvasse kukrusse. Nii nagu riided, polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev. Talupoegade söök ja jook Igapäevane toidulaud sisaldas peamiselt nisu- või rukkileiba, hirsi- ja kaeraputru. Ühesõnaga kõike seda, mida põllult sai ning mida tol ajal osati kasvatada. Samuti osati teha juba ka kohalikku juustu. Söödi ka ube, herneid ja naerist. Kartul leivinud ei olnud. Kartulit hakati kasvatama alles 16 sajandil ning levima kui toit hakkas ta alles Uusaja algul. Hiljem lisandus loetellu ka tatrapuder ja joogipoolisest hakkas laialdaselt levima kali või ka õlu. Osati saada ka piima, kuid see talurahva
muutuda, laenatud tekst saada mõne kohaliku viisi. Kõige arvukamalt on saksa laene ("Peremees võtab naise", "Suur naine ja väike mees"). Tõenäolist soomlastelt on pärit "Lilla istus vangitornis" ja rootslastelt "Kolm meest kojas". Lätlastelt laenatud "Riia linna väravas" levis ringmänguna üksnes Lõuna-Eestis, "Oh, sa kena tammeke" aga kogu Eestis. "Külamees kündis metsa ääres" ja "Vanapoiss keetis kaeraputru" on slaavi laenud. Ringmängude repertuaari rikastas kohalik külalaul pilkelaulud konkreetsetest isikutest, humoristlikud lood juhtumistest külas. Mõni neist kandus ringmänguna koduümbrusest kaugemalegi. Talurahva linnastumisega levis ringmängutraditsioon ka linnadesse. Ringmänge mängiti mõnevõrra linna peoõhtutel, veelgi rohkem aga perekondlikel koosviibimistel ja koolis. Laste repertuaarist pole nad päriselt kadunud tänaseni ("Rits, rats, rundibumm", "Aadamal oli seitse
annaabi.ee 
