Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: liha vesi hernes või oad sibul Verivorst: odrakruup vesi liha (pekki või nt. sealiha) sibul rasv soolikad Sepik: piim
ütlevad korduvalt mingi asja saamiseks. ❖ Inimesed uskusid, et need sõnad toovad lehmadele hea tervise Suure reede keelud ❖ keelatud oli suure kära või müra tegemine ❖ keelatud oli ka pillimäng ja tantsimine ❖ ei tohtinud külas käia ❖ ei tohtinud põrandat pühkida ❖ ei tohtinud tööd teha, kuid pidi vara ärkama ❖ ei tohtinud söömata hommikul välja minna Suure reede toidud ❖ kestis paastuaeg ❖ toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet ❖ setude toidulaud erines natuke, seal pakuti kala, naereid, marju ja õunu Uskumused suurest reedest ❖ paljud vanad eestlased ei uskunud Kristust, aga pidasid suurt reedet ikkagi halvaks päevaks ❖ ei sobi tööde alustamiseks, reisimiseks ja pulmadeks ❖ vanasti inimesed uskusid, et reedel alustatud tööd ei tule hästi välja Pildid Mida teised teevad? ❖ näiteks inglased istutavad aedvilju ja panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa pühal päeval istutatut
KEELUD Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. LõunaEestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. TOIDUD Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu. KIRIKLIK TÄHNDUS Kristuse kannatusnädal. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. MIDA TEISED TEAVAD Inglased istutavad aedvilju, panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa kahjustada pühal päeval külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba. REEDE
Kui käkid pinnale kerkisid, olid need valmis. Pärast seda pandi need kaussi tahenema. Kört, kaerakile ja kama Tihti keedeti jahukörti, selle segamiseks kasutati mända ehk pudrupöörist. See keedeti vee sisse. Vee keema minnes, pandi jahu vette, samal ajal mända pöörates, et jahu tükki ei läheks. Odrajahust keedeti paksuputru, sellele pandi vahel peale võid. Kõige enam tehti tanguputru, mida toodi iga laupäevõhtu lauale. Sageli söödi kaerakilet, mis valmistati kaerajahust. Sõelumata jahu pandi leigesse vette- moodustus paras puder. See pandi hapnema. Kui kestad pinnale kerkisid, lasti puder läbi sõela või riide ka pigistati kuivaks. Läbikurnatud leem pandi patta keema. Kile keedeti niikaua, kuni see paksenes. Mulgi perenaised tegid kama. Selle valmistamine nõudis vähe aega. Hapupiima sisse oli vaja segada kamajahu. Jahu ei võinud jääda tükki. Valmis kama pidi kohe sööma. Kamajahust sai teha veel kamakäkki
Kaerast ( Avena stativa L. ) sai kultuurtaim umbes 3000 a. tagasi Kesk-Euroopas. Vanas Egiptuses kaera toiduteraviljana veel ei tuntud, seda kasutati vaid loomasöödaks või näljahäda ajal. Euroopas oli kaer aga rukki kõrval kaua põhiline toiduteravili. Praegu hõlmab kaer 2-3% kogu maailma teraviljatoodangust, millest suurem osa kasutatakse kariloomade toiduks. Eestis on aga kaerast aegade jooksul valmistatud mitmesuguseid rahvuslikke toite - soola ja võiga maitsestatud kaerakörti e. kaerakilet, kaeratanguputru, kaeratangu-piimasuppi, kama. Uued ajad on toonud ka uued toidud - kiirkaerahelbed (ühe komponendina ka mitmeviljahelvestes), kaeraküpsised, kaerajopgurti, ühe komponendina pagaritoodetes (segatuna nisujahuga). 7 3.2. Kartul Kartuleid on Eestis kasvatatud alates 18. sajandi lõpust
Jõululaupäev Vastlapäev 284 10.3. Kaasaegne Eesti köök Aja jooksul on muutunud meie elutempo, toitumisvõimalused, teadmised toitumisest ja toitumisharjumused. Kunagine talupojaköök ei vasta enam tänapäeva arusaamadele tervislikust ja kaasaegsest toidust. Igal eesti inimesel on oma nägemus meie rahvustoidust. Sageli peetakse eestlaste rahvustoiduks kaerakilet ja kamakäkke, samas ka seapraadi, kapukapsaid ja ahjukartuleid. Milline on eesti köök tänapäeval? Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ühegi pere toidulaualt. Lisaks on veel erinevad sepikud ja saiad, pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal kasutatakse palju täisteratooteid. Peamisteks pudruviljadeks on helbed (tehakse kaerast) ja manna (tehakse nisust). Kasutatakse ka riisi, mis aga Eestis ei kasva.
annaabi.ee 
