Paljud talud olid tühjad, sest põgeneti Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. XVIII sajandil: 1802 ja1804 võeti vastu uued talurahvaseadused, millede järgi tohtis talusid pärandada ja normaliseeriti teotööd. 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus ning sellega kaasnes perekonnanimede panek. XIX sajandi: Kasvatati teravilja ja kartulit. Arendati karjakasvatust. Mõisa kõrvale hakkas talurahvale kujunema omavalitsus vallavolikogu ja vallakohtud. Ühine viljaait, kust sai kaenu võtta. Leia paarid 1) 1980-1986 2 Lootuseaastad 2) 1954-1968 3 Sõja-aastad 3) 1940-1945 1 Virgumisaastad 4) 1945-1953 4 Kenotsiidiaastad 5) 1969-1980 5 Sumbumisaastad Eesti omariikluse saavutamine 1) 1917 aasta veebruari kuus puhkesid rahutused, mis kujunesid edasi revolutsiooniks. Mootustus Ajutine valistus, mille juht oli Jaan Poska samas ka Eesti ja Liivimaa kubermang
12 viisi." Lännü sõs sepä mano ja käsknü hindälle suure mõõga tetä niigu saelavva ja lasknu pääle kir'otada: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Tullu' sõs sepä puult mõõgaga kodo tulema, es ole sälgä mõõka jõudnu võtta, vidänu õnne takah, purjoh ka ollu tõõne, nii jäänü kraavi perve pääle makama. Üts kunigas sõitnu säält müüdä, kaenu: miis maka, hirmus pikk mõõk ku saelaud man, pääle kir'otet: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Kunigas lasknu' kutsaril hobese' kinne' pitä', käsknü meehe üles aia' ja mõtelnu, et niisugust miist, kes sada lööse üte kõrraga, oles mu riigih vaja. Kutsar liiktannu' miist ja ütelnü: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles!" Miis lasknu silme vallale ja ütelnü: "Siin om miis, kes sada lööse üte kõrraga," ja jäänü makama
pärast uut aastat krahviga teel kohtudes talle head uut aastat soovib ja viimaselt hõberubla saab. Nutikas talumees soovib krahvile varsti jälle head uut aastat, kuid saab nüüd juba vaid vaskmündi. Kui aga talumees veel kolmandat korda krahvihärrale head uut aastat soovinud, siis oli viimane mühatanud: "Kulla talumees, kas nii läheb siis nüüd jaanipäevani välja?!" "Ükskord tulnu krahv mõtsast sõites," mäletati Otepääl. "Mõtsavarga kaenu, et härra tuleb. Käänuva kõrvale ja lännu ümber. Krahv jätnu hobese seisma, aidanu koorma välla ja ütelnu: "Vaata ette, et tõine kord enamb ümbre ei aja!". Sangastest pärinevas variandis oli krahv peale koorma kraavist aitamist lihtsalt öelnud: "Mine kodu, kae, et mõtsavaht ei näe!" Saue mõis (Friedrichshof) -- rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Sissejuhatus Põhja-Eestisse püstitati 18. sajandi teisel poolel rohkem kui kolmandik tänaseni säilinud mõisahoonetest.
annaabi.ee 
