Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel on lehelaba ja tupe piiril veel kilejas lise- keeleke või karvakeste ring. *lehelabal eristatakse tipmist osa lehetippu *ja alumis basaalset osa-lehelaba alust Peale nn pärislehtede tuntakse: *alal ehti - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad
· Moodustab lillkapsast hõredamat õisiku · Vajab toitainete rikkast mulda ja komposti · Optimaalne kasvutemperatuur on 18-20C · Taimed kasvatatakse ette Nuikapsas · On külakindel kultuur · Toiduks tarvitatakse varasvilja · Vajab palju niiskust · Taimed kasvatatakse ette · Mulla suhtes pole nõudlik · 2.a Rooskapsas · Noorim kapsa kultuurvorm · 2.a · Ühel taimel 20-70 kaelapunga (kapsapeakest) · Toiduks tarvitame kaenlapungi · Väga nõudlik kultuur · Talub kuni -10 C Hiinakapsas · 1 või 2 a. taim · Ristõeliste sugukonda · Lehed kähardunud · Toiduks tarvitatakse lehti · Sobivam temp 18-20C · Eelistab Liivmuldseid, sügavalt haritud · Külmakartlik kultuur · Sisaldab palju nitraate Valgepeakapsas · Ristõeline · 2.a · Kasvatatakse istikutes (varajane ja hilis sordid) · Otse põllule (keskvarajane) · Süüjakse lehti
Viimast tüüpi lehed võivad sarnaneda pealiskaudsel vaatamisel liitlehtedega. Leherootsu abil kinnitub leht taimevarrele ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber lehetupe (näiteks sarikalised ja kõrrelised). Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Lehed asetsevad varrel väga korrapäraselt: vastamisi, vahelduvalt või männasjalt. Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega. Liitlehel kinnitub leherootsule omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest. Roodumise järgi võib eristada sõrmjaid ja sulgjaid liitlehti. Lehe SISEEHITUS on vastavuses kasvukoha tingimustega. Lehes saab eristada katte-, juht-, ja tugikudesid ning põhikude
annaabi.ee 
