· kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu · ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis · kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel. OKSAD JA VÕRSED · võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore korgistumist,tipupunga ja kaenlapungade moodustumist muutub võrse 1 aastaseks oksaks. · lühivõrse- tekib eelmise aasta oksa keskmises osas, kõige lühemad on märgatava varrega leherosetid. · pikkvõrse- areneb tavaliselt oksa tipmises või tüvepikenduse ülemises osas. · sõlmevahe-kahe punga või pungapaari vaheline osa · oks- külgpungast arenenud puitunud varreharu. · oga- on kujunenud koore olevatest karvadest või lehtedest ja neid saab eemaldada puitu vigastamata
suuruse. Pungad: Pungas peituv varre alge lõpeb kasvukuhikuga. Sellest allpool näeme külgedel väikesi puhetisi ehk väljakasve. Need on lehealgmed. Mida kaugemale kasvukuhikust seda suuremad on lehealgmed. Nende alumine külg kasvab kiiremini kui ülemine, mistõttu lehealgmed pöörduvad üles, ümbritsevad ja kaitsevad kasvukuhikut. Iga lehealgme juures, sellest ülevalpool, leiame väikese kühmukese. Need on tulevaste kaenlapungade algmed. Punga alusele kinnituvad tugevad pungasoomused. Need katavad punga igast küljest täielikult ja kaitsevad seda, kui see ebasoodsal ajal püsib puhkeolekus. Soodsa aastaaja saabudes pung taas puhkeb ja pungasoomused langevad maha. *Ladvapung- kasvukuhik, peatelje kui ka selle harude tipus peitub vastava telje ladvapungas. *Külgpung- külgharud arenevad varre küljest tekkivatest külgpungadest. *Kaenalpung-normaalselt tekivad külgpungad lehtede kaenlas s.o nurgas, ille moodustavad
organismile. 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Õie ja vilja areng. Auksiinid olid esimesed avastatud taimehormoonid. Neid sünteesitakse vartes ja juurtes ja nad stimuleerivad rakkude pikenemist varre ning koleoptiili sektsioonides. Auksiinid mõjutavad teisi arenguga seotud reaktsioone nagu juure initsiatsioon, soonediferentseerumine ja kaenlapungade, õite ja viljade areng. Giberelliine kasutatakse taimekasvatuses peamiselt õievarre pikendamiseks ja viljade suurendamiseks; ka idanemisvõime parandamiseks ja et stimuleerida varajast seemne väljakasvu. Giberelliine toodavad seened kui ka kõrgemad taimed. Nad osalevad idanemisel ja varuainete transpordil varajases taimekasvu staadiumis ning ka õie ning vilja arengus. Giberelliinid on ainuke grupp taime hormoone, mida saab määrata keemilise struktuuri järgi paremini kui
annaabi.ee 
