sobivamateks kohtadeks palaviku mõõtmiseks on kubemevolt ja pärasool. Kubemevoldist mõõtmisel asetatakse kraadiklaas voldi vahele, pärasoolest mõõtes tuleb laps keerata küljele, määrida termomeeter vaseliiniga ning viia see 2-3 cm sügavusele pärasoolde (Loogna jt 1998: 26). Parim asend palaviku mõõtmiseks on istumine või lamamine, sest nii on termomeeter paigal ja ei saa nihkuda (Loogna jt 1998: 25). Temperatuuri mõõtmiseks erinevatest keha piirkondadest kulub aega erinevalt: kaenlaaugust ja kubemest 10 minutit ja teistest kehaõõnsustest 5 minutit. Mõõtmist sooritatakse kahel korral päevas: hommikul kella 7-9 vahel ja õhtul kella 17-19 ajal. (Loogna jt 1998: 26). Kuna palavik on isenesest parandav protsess, ei tasuks seda hakata alandama enne, kui kehatemperatuur tõuseb väikelapsel üle 38,5o C, sellisel juhul tuleb manustada palavikualandajat. Palavikualandajat manustatakse 4-6 tunnise vahega, samuti
Vasak rangluualune arter (arteria subclavia): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub rinnaõõnest I roide ja rangluu vahelt; annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele – NB! tähtsaim neist on lüliarter (a. vertebralis), mis varustab kaelalülisid ja ka aju! Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks. 4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele. Kaenlaaugust väljudes muutub nimi õlavarrearteriks. 4.2. Õlavarrearter (a. brachialis): kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele; jõuab küünraauku kus jaguneb kaheks: küünarluu- ja kodarluuarteriks. 4.3. Kodarluuarter (arteria radialis) ja 4.4. Küünarluuarter (arteria ulnaris): -mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu läheduses alla ;
114 lõuapärasid. Päästja ujub selili. Juustestvõte Päästja võtab oma vaba käega päästetava juustest, libistab käe otsmikuni ja haarab pihku eesmise juuksetuka (sel viisil ei vaju päästetava nägu vette). Päästja ujub külili. Ülerinnavõte Päästja asetab oma käe risti üle päästetava rinna nii, et viimase õlg jääb päästja kaenlaauku, seejärel haarab ta päästetu vasakpoolsest kaenlaaugust. Transport toimub külili ujudes. Transport käsivarre lukuga Selle võtte sooritamiseks haarab päästja päästetaval õlavartest nii, et päästja käsi jääb päästetava selja taha. Päästja ujub külili. Kahekesi päästes ujuvad mõlemad külili, mõlemad toetavad uppujat kaenla alt. Uppuja haardest vabanemine Kaelasthaardest vabanemine Kui uppuja on haaranud päästjal kaelast, haarab see uppuja õlavarrest, teise käe asetab põsele ja
annaabi.ee 
