tundmatust raamatust. Pildil on tõepoolest kujutatud eestlasi, ostjakid ja laplasi. Pilte on tegelikult kaks, ülemisel pildil on kaks seisvat naine ning üks istuv naine ning alumisel pildil seisev härra ja istuv härra. Pildil on minu arust püüdud kujutada erinevate rahvaste eluharjumusi. Huvitav teos sellegipoolest. Viimane, viies teos oli `Okaapid', maalitud 1949. aastal akvatindiga. Maalil on kujutatud okaapisid, kes on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluvad sõralised. Pildil on kokku neid neli: esiplaanil kolm ning tagaplaanil üks. Maalilt ei pakatu emotsioone, tunnetan vaid `loomalilust'.
Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirjak. Esinemine Okaapi esineb eranditult ekvatoriaalsetes vihmametsades Kongo põhja-, kesk- ja idaosas ning Kongo ja Uganda piiril. Kaitse Okaapi on alates 1932. aastast täieliku kaitse all, ent sellele vaatamata tema küttimine jätkub. Tema levila on niivõrd piiratud, et liigi säilimine on ohus. Okaapit kaitsevad Washingtoni Konventsiooni sätted. Okaapi kuulub metskaelkirjakute rühma
tsetsekärbsed. Tsetsekärbes on pistekärbeste perekonnast ja päriskärblaste sugukonnast. Neid on 20 erinevat liiki. Nad imevad inimeste ja teiste imetajate verd. Nii kannavad nad edasi mitmesuguseid haiguseid. Neid on leitud nii metsadest kui ka rohumaadelt, mis teeb nendel aladel karja- või hobuste pidamise võimatuks. 1901 aastal avastati Kameruni vihmametsadest uus liik, mis sai nimeks okaapi (Okapia johnstoni). Okaapi on sõraline kaelkirjaklaste sugukonnast. Ta on kaelkirjaku ainus elav sugulane. Tema õlakõrgus on umbes 1,5-1,7 meetrit. Laubal kaks nahaga kaetud sarve. Kael ja kere on punakaspruunid, tagakeha ja jäsemed musta- valgevöödilised. Tema kael on kaelkirjaku omast lühem. Ebatavaline selle liigi juures on veel see, et emane loom on isasest suurem. Okaapi on väga haruldane. Tema peamine looduslik vaenlane on leopard. 6 Okaapi 7 Sisukord KAMERUNI VABARIIK....
aastatuhandeid. 7 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm 8 Lisa Lisasin siia mõned loomapildid, mis tundusid minu jaoks väga huvitavad ja teistsugused. 1. Pilt okaapist, kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline. 2. Taapirlased 9 Üks pilt ka Amazonase madalikust. 3. Ja nüüd midagi ka taimedest. 4. Sellel pildid on Raitlill. Raitlill on üks liaani juureparasiitidest ja peale selle on tal maailma kõige suurem õis. Lehti raitlilledel pole ja nad lõhnavad raipe järgi - see "aroom" peibutab tolmeldavaid putukaid
annaabi.ee 
