Lisaks maitseb irbisele ka jäneseid, ümisejaid ja muud pisiimetajaid. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla. Irbised eelistavad varitseda saaki kõrgemalt. Mäed, kus nad elavad, pakuvad selleks häid võimalusi. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Kui nad esimese hüppega saaki ei taba, siis jälitavad nad seda mööda mägismaad kuni 300 m. Nad tapavad saagi, hammustades läbi ohvri kaelasooned. Sageli veavad nad enne söömahakkamist saagi ohutusse kohta. Nad söövad korjusest ära nii palju kui vähegi saavad ning nad võivad ühestainsast murtud sinilambast elada pool kuud, enne kui jälle jahile lähevad. Aastas peab irbis murdma paar-kolmkümmend täiskasvanud sinilammast. . VÄLIMUS Irbis on umbes leopardi suurune: tüvepikkus 120150 cm, mass 2341 kg. Kõige enam
ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul nina ja näojooned, kitsad pilukil jõulised näojooned ja silmad, pisut õel ilme, terav kaelasooned, suured pihud, nina. tugevad käed, tumedad juuksed ja habe, jõuline pilk. Iseloom Kaval, tihti pahatahtlik, teisi Kindlasti töökas, mattis ka oma halvustav, omakasupüüdlik. mured töö alla. Andres ei
kakskümmend kopikat, ütles ta seletuseks Jürka kohta: ,,Hoidke temast eemale, sest tema on närviline. Tema kannab kaelkookudega vett, tema kannab väga palju vett, sest meie kõik tahame juua ja silmi loputada ning seda kõike peab kandma Jürka. Mõistate? Aga palju veekandmine teeb inemise närviliseks, see teeb hirmus närviliseks; härra Maurus on vana, tema teab. Kaelkoogud vajutavad õlgadele, kust kasvavad välja kaelasooned, mis ulatavad pähe. Aga kui inemisel ulatab midagi juba pähe, siis on otsas -- niisugune on inemine. Tema hoiab pead. Aga Jürka ei saa oma pead hoida, vaid peab kaelasoontega vett vinnama, nii et pole ime, kui ta kallale hakkab tükkima. See lahutab teda, on vahelduseks kaelkookudele. Jumal tänatud, et veel kedagi pole maha või vigaseks löönd, sest ka see võib juhtuda, kui inemisel hakkab midagi pähe." Nõnda seletas ja osalt ka vabandas härra Maurus Jürka tuima tööd
annaabi.ee 
