tegelikult kuningapoeg.Peategelane korjas nööpe,sest ta arvas, et mõni nööp sobib Matteuse mütsile ja Matteus saab tagasi inimeseks. 6.)Kirjelda pan Kleksi välimust.Mida ta sõi?Pan Kleks on keskmist kasvu,kuid ma ei tea kas ta on paks või kõhn,sest ta upub lihtsalt oma ülikonda.Ta kannab laiu pükse(tuulise ilmaga meenutab õhupalli).Päratu laia ja pikka sokolaadikarva või erepunast visiitkuube,ploomisuurust klaasnööpidega sidrunikollast sametvesti,väga kõrget kõvakraed ja kaelasideme asemel samettähte.Pan Kleks sööb liblikaid,juuksekasvutablette,lilli,värvilisi klaaskilde või neid roogasid mida ta ise maitsva värviga maalib. 7.)Kuidas liikus pan Kleks oma majas ringi?Pan Kleks liikus kord mööda kasipuid üles ja alla,vahepeal lendas nagu sulg.Vahepeal käis ka tavaliselt ringi. 8.)Milline oli akadeemia koolivorm,kuidas ennast pesti?Koolivorm oli:sinine särk,pikad valged püksid,sinised sokid ja valged kingad.Kui keegi tegi ulakust/ei
Selle asemel korraldas "Fluxus" happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. "Fluxuse" programme levitati trükisõnas. Kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik, kes oli juba varem esinenud etendustega , mis kustutasid elu ja kunsti piiri. Näiteks 1960. a. Kölnis mängis ta klaveril Chopini romantilist etüüdi, kuid äkki tormas publikku sekka, lõikas ära seal istunud John Cage'i kaelasideme, määris ta kokku sampooniga ja põgenes saalist. Hiljem sai Paik tuntuks televisioonis tehnikamanipilatsioonide ja videokunstiga. "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad. Veel poliitilisem oli Situatsionistide Interantsionaal, mille 1957. aastal rajas prantslane Guy Debord. Situatsionistide eesmärgiks oli luua tegelikus elus olukordi mis esitasid väljakutse kehtivale korrale. Austrias korraldasid " Viini aktsionismi" esindajad inimeste
Jalatsiteks olid kingad. Need olid kõrge kontsaga, nurkse ninaga ja pannaldega. Kaelas kanti pitsidega kaelasidet ehk kravatti. See oli umbes 30 cm laiune ümber kaela seotud sall. Peenemad kravatid olid üleni pitsist. Pärast Stenkerque lahingut 1692.a. sai eriti moodsaks nn. stenkerque' kaelaside. Sõduritel polnud aega kravatti korralikult siduda ja nad tõmbasid selle lahtised otsad lihtsalt läbi kuue nööpaugu. Võit selles lahingus tõi moodi uue kaelasideme kandmise viisi. Soengud. Endiselt kanti palju parukaid. Need muutusid püramiidjateks ja pikenesid kuni vöökohani. Seoses kuninga vananemisega olid moes hallid või heledad parukad ja neid puuderdati ohtralt. Vuntsid ja habe läksid moest. Peakatteks oli laiaservaline kolmest küljest ülespööratud servaga kübar, mida kaunistati kohevate sulgedega. Kuue peal üle rinna kanti rikkalikult kaunistatud laia mõõgarihma. Pidulikel
LaVey Saatan on progressi vaim, kõigi suurte, inimkonna arengule ja edusammudele kaasa aitavate liikumiste hing. Ta on vabadusse juhtivate mässude algataja. Ta on kõigi vabastavate ketserluste kehastus. 1966. aastal aprilli viimasel päeval, kõige tähtsamal maagia ning nõiduste pühal volbriööl ajas LaVey oma pea kiilaks ning kuulutas Saatanakiriku asutatuks. Et olla nagu preester, pani ta kaela preestrite kaelasideme. Sellega nägi ta välja peaaegu nagu pühamees. Aga ta tshingis- khaanilikult kiilas pea, kitsehabe ning kitsad silmad andsid talle vajaliku deemonliku ilme preestritööks Saatana maapealses kirikus. LaVey rääkis mulle, et oma asutuse kirikuks nimetamine võimaldas tal järgida elu lihtsat valemit: üks osa vägivalda, üheksa osa sotsiaalset austust... LaVey põhiülesanne oli koguda kokku ühtemoodi mõtlevad inimesed, et nende energia abil üles äratada looduse tume jõud,
annaabi.ee 
