Vesinikioonide kontsentratsiooni tõus (ph langus happelises suunas) ja co KONTSENTRATSIOONI tõus stimuleerivad hingamiskeskust ja genoretseptoreid (hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks). CO2 ja vesinikioone viiakse rohkem välja. Taastatakse normaalne pH. 3 Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused
kehatundlikkus, aordikaare baroretseptorid, rindkere ja kõhuõõne elundite tundlikkus. Motoorne osa: kõri, neelu ja kaela ja pehme suulae lihased, parasümpaatilised aksonid hingamisteede, söögitoru, mao, peensoole, enamuse jämesoole, sapipõie, südamelihase ja seedenäärmete silelihastesse. 11. Lisanärv motoorne närv, pea ja õlavöötme liikumine teineteise suhtes. Tuumad seljaaju esimese viie kaelasegmendi hallaine eessarvedes. Innerveerib pea liigutusi koordineerivaid kaelalihaseid. Kahjustuse korral ei suuda inimene õlgu tõsta ja pead pöörata. 12. Keelealune närv motoorne närv, tuum piklikajus, innerveerib keelelihaseid. Keele liigutuste juhtimine kõnelemise ja neelamise ajal. Närvikahjustus on seotud raskustega närimisel, kõnelemisel ja neelamisel. Väljasirutatud keel kaldub kahjustatud poolele ning kujuneb kahjustunud poole atroofia.
Vesinikioonide kontsentratsiooni tõus (ph langus happelises suunas) ja co KONTSENTRATSIOONI tõus stimuleerivad hingamiskeskust ja genoretseptoreid (hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks). CO2 ja vesinikioone viiakse rohkem välja. Taastatakse normaalne pH. Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis