1. Vaatus Vladimir ja Estragon (edaspidi vastavalt V ja E). viimane veetis öö kraavis, ning oli peksa saanud, püüdis kinga jalasta saada. Mõlemad ootasid Godot. nad ei suutnud selgusele jõuda, mis päev parasjagu on ja kas godot üldse tuleb jms. ajaviiteks tahavad end üles puua, kuid ei tee seda, sest siis jääks üks neist üksi ja tal hakkaks igav. Lühikese mäluga tüübid. röögatuse peale ehmatavad ja jooksevad peitu. Lucky ja Pozzo lavale- viimane kaelarihmaga ees. eismesed mehed peavad tulijat godot´ks. lucky käsutab pozzot nagu koerorja. lähemal vaatlusel avastavad V ja E, et tüübil on kaelarihma kohalt kael lausa verine. katsuvad mehega juttu teha, see ei vasta. Kui Pozzo on söömise lõpetanud hakkab ta minema ja E sööb ära ta järelejäänud kanakondid. Selgus, et pozzo viib lucky ära müümiseks ja lucky püüab mitte magama jäämise ja pidevalt tema asjade kandmisega tal meelt muuta
kõige positiivsema osa lähendamine maastikuökoloogiale ning selle käigus ja kaudu loodus- ja ühiskonnageograafia omavaheline läbipõimumine.“ (Kont 2001) Neljas artikkel pajatab alguses autori enda taustast ja sellest, kuidas maastik tema jaoks tähenduse sai. Artiklis toob autor palju kujundlikke näiteid, et enda vaateid paremini selgitada: „Kultuurmaastik on nagu koer justkui oleks elusolend, aga kodustatud, ja kaelarihmaga.“ (Oja 2001) Tihti võrdleb autor ennast ka geomorfoloogilise vaatlejana ning kuidas nende silmis kõik väga lihtne on. Tema arvates on palju keerulisem, kui maastikku inimlikult vaadata. „Looduse olemasolu enamasti ei eitata, küll aga ei ole selle nurga alt maastik ja loodus samaväärsed. Võimaliku seletusena on pakutud, et maastik on loodus, mida inimene tajub.“ (Oja 2001) Viiendas artiklis toetub autor arheoloogiale ja seletab ka seda mitmes erinevas tähenduses. Ta
Priamos ja Ilus Helena asuvad linnamüürile ja troojalased avavad väravad ning ründavad ahhailasi. Võitlusse otsustab astuda ka Paris, et otsustada sõja ja Helena saatus kahevõitluses Menelaosega. Algab vihane võitlus. Mõlemad võitlevad täie raevuga, ilusa ja armsa Helena pärast. Paris on noor, tugev ja kiire. Menelaos, aga kogenud võitleja. Siiski õnnestub Parisel Menelaos relvituks teha ja Paris võiks ta tappa. Hetk kõhklust ja Menelaos haarab Parise kiivrist ja kägistab kaelarihmaga. Paris kukub. Menelaos haarab oda, et torgata läbi oma naise röövija. Samal hetkel kaob Paris tolmupilve. Otsustaval hetkel sekkus jumalanna Aphrodite, kes mässis Parise tolmupilve ja viis ära kaugele. Menelaose oda tabab vaid tühja tolmust maad. Menelaos nõuab troojalatselt oma Helenat tagasi ja lubab sõja lõpetada. Olymposel kogunevad jumalad, et arutada sõja seisu. Athena ja Hera on Manelaose poolt. Aphrodite aga Parise poolt
annaabi.ee 
