Klaashelmed (kohati ka kivihelmed) olid tavaliselt mõõduka suurusega ja sileda pinnaga, enamasti valged, sinised, rohelised, mustad, pruunid. Kaelakee on naiste pidulik kaelaehe; 18. ja 19 sajandil oli ühe või mitme ringina rinnal rippuvad hõbeketid talunaiste väga hinnalised ehted. Rõngaslülidest metallkette kanti juba 1 aastatuhandel pKr. Kaelaketi kuju on aegade jooksul vähe muutunud; Setu naiste keerd- ja pitsilised keed on kujunenud arvatavasti vene rahvakunsti mõjutusel. Kaelaraha on ehtne või jäljendatud münt naise kaelakees. Väikesi münte riputati kaelaketi külge juba 2 aastatuhande alguses pKr. 16.-17. sajandil levima hakanud suuri ehk kannaga rahasid peeti 18. ja 19 sajandil väga väärikateks eheteks. Raha külge joodeti metallaas ehk kand, mille abil kaelaraha hõbeketi või helmeste külge riputati. Eriti kauniks peeti kaelarahasid, millel oli azuurne, ratta kodaraid meenutav serv.
sajandi esimesel poolel hakati neid õmbelma sitsriide lappidest. Lisaks kullitule kasutavad tänapäeval Kihnu naised igapäevaselt vardakotti, kus hoitakse sees oma pooleli jäänud käsitööd. Nüüd võetakse see kaasa isegi pulma, rahvamajja, või lihtsalt ilu pärast. Varem seda niiviisi ei kantud. Kihnu naise ehted olid niidi osta lükatud klaashelmed. Kanti kolme hõbemünti kivihemeste vahel, seda kutsuti kaelarahaks. Jaki peal kanti vaid ühte ehet. Kas kaelaraha või kudruseid. Käistega kanti aga rohkem ehteid, kaelarahaga kõrvuti helmeid või kudruseid. Kasutatud materjalid Eesti NSV Teaduste Akadeemia ,,Eesti rahvarõivad`` http://www.kultuuriruum.ee/?id=511 http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-naine http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-mees http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-lapsed
väikese preesiga. Pidupuhkudeks seati aga keset rinda kuhiksõlg või suurem punaste klaassilmadega prees. Sõlgede ja preeside ilu pidid täiendama mitmesuguseid kaelakeed ehk helmed. Need koosnesid enamasti klaashelmestest. Lisaks preesidele ja sõlgedele kanti kaelas veel kaelarahasid. Vaesemad kandsid üksikuid rahasid, rikkamatel olid terved paatrid. Paater koosnes kodaratega ja kannaga rahade reast. Keskmine raha reas oli kõige suurem ja kodaratega, st kaelaraha oi ümbritsetud võrguga. Silmadega prees Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SÕLG Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tori kihelkonna naiste rinnaehted Click to edit Master text styles