Poliomüeliit Mis on poliomüeliit? Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tunnused Enamikel inimestel ei ole üldse haigusnähtusid. Mõnedel inimestel võivad aga tekkida sellised nähud nagu palavik, peavalu, oksendamine, kõhukinnisus, kaelakangestus ja jäsemete valu. Vaid väikesel osal poliomüeliiti nakatunutest tekib halvatus. Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet
Ravi sõltub sümptomitest, sest spetsiifiline leetrite ravi puudub. Haigus kestab umbes 2-4 nädalat, kuid sümptomid kaovad juba 7-10 päevaga. POLIOMÜELIIT Poliomüeliit ehk lastehalvatus on nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Sümptomid varieeruvad kergetest rasketeni. Poliomüeliiti haigestuvad peamiselt vaksineerimata lapsed, kuid samuti ka vaksineerimata täiskasvanud. Sümptomiteks on kõrge palavik koos valuliku kurguga, lihasevalus, iiveldus ja oksendamine, peavalu ja kaelakangestus, kuid poliomüeliit võib põhjustada ka osalist halvatust. Enamikul juhtudest raugevad vaevused ühe või kahe nädalaga. Poliomüeliiti põhjustab polioviirus, mis on väga nakkav. Infektsioon tekib pärast kokkupuudet nakatanud väljaheite, toidu või veega. Otsest ravi polioviiruse vastu ei ole. Voodireziim vähendab halvatuse raskust, tõsiste hingamisraskustega inimesed vajavad hingamisaparaati, tähtis on ka
Entsefaliit algab gripitunnustega ja borrelioos punase laiguna!! Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, siis ilmnevad 1-2 nädala pärast puugi hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub. Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Sellisel juhul peab viivitamatult arsti poole pöörduma. Nakatunud võivad end lohutada sellega, et haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse, s.t. haigestutakse vaid kord elus. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva, kuni naha külge kinnitunud puugist borreliapisikud inimesele üle kanduvad.
Haigused. Algne vireemia põhjustab 3-7 päeva jooksul süsteemseid sümptomeid: palavikku, külmavärinaid, pea- ja seljavalu, teisi gripilaadseid sümptomeid. Enamasti haigus vireemiast kaugemale ei arene. Teisene vireemia tekib replikatsioonil monotsüütides-makrofaagides ja võib põhjustada aju, maksa, naha, veresoonestiku kahjustusi (koetropismist sõltuvalt). Tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Ajju pääseb viirus koroidpleksuse või aju väikeste veresoonte endoteeli nakatades. Viiruse leviku kontrolliks, tulevase infektsiooni vältimiseks on tähtsad nii humoraalsed kui rakulised mehhanismid. IgM (sünteesitakse 6 päeva jooksul infitseerumisest) ja IgG blokeerivad viiruse vireemilise leviku, teiste kudede järgneva infitseerimise. Immuunsus on aga kahe otsaga: mitteneutraliseeriv antikeha võimendab partiklite rakkuhaaramist
annaabi.ee 
