Alustuunika peal kanti lühikest, vööga kokkutõmmatavat tuunikat, millel oli eraldilõigatud lai seelikuosa. See oli pihaosa külge eraldi kroogitud. Et oleks mugavam ratsutada, olid küljed sageli lahti jäetud. Nimetati seda bliaut' iks. Varrukad olid pikad ja alt laienevad. Kaunistused olid kaeluse ääres, varrukasuudel ja allääres. Bliaut juurde kanti kitsaid, paeltega vöö külge seotud püks-sukki Ülerõivaid oli kahte liiki: mantoo -kolmveerandringi kujuline kaelaavaga keep või peleriiniga kapuuts. Kapuutsi saba võis ulatuda kuni vööni. Ülerõivad olid tavaliselt villased, teist värvi või karusnahast voodriga, vahel aga kalliste kantidega töödeldud Peakatetest kandsid mehed peale kapuutsi ka alt laienevat koonilist peakatet, mille ülemises osas oli näoava, laiem osa moodustas krae ja võis ulatuda kuni küünarnukkideni. Nimetati seda chaperon´iks RIIETUS MEHED - KÕRGGOOTIKA
mustreid ja tikandeid kasutati. Alljärgneval joonisel on ära toodud rahvariiete komplekt ilma pikk-kuueta. 3 Särk Põhja-Eestis kanti varrukateta alussärki ja selle peal lühikest pihakatet, kolmveerand- pikkuses varrukatega nn käiseid. Et särki kasutati enamasti käiste all alusrõivana ehk pesuna, mitte nähtavalt nagu mujal Eestis, oli see lihtne. Käiste all kantav särk on ilma varrukateta, õlalappideta ja kraeta, avara kaelaavaga, mis kurrupaelaga kokku tõmmati. Rinna ees on 3 cm sügavune sisselõige. Piht on peenemast linasest, jätk jämedamast linasest. Jätkuks on ühelaidne riie õmblusega külgedel. Küljeõmblustes on kolmnurksed 13 cm pikad ja 11 cm laiad kiilud särgile liikumis- vabaduse andmiseks. Käised 4 Käised õmmeldi peenest linasest riidest. Lõikelt sarnanesid käised tavalise särgi pihaosaga
eest. Pidudeks riputasid jõukamad naised kaela hõbeketid (või ka hõbe- või klaashelmed) kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal. Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras. Enamasti olnud need sõrmusetaolised lihtsad hõberõngad. Meeste ülikonna põhikomponendid 19.saj. esimesel poolel olid särk, püksid, vatt, kohati ka vest. Meeste särgid tehti, nagu üldiselt Eestis, valgest linasest riidest, õlaõmblusteta, T-kujulise kaelaavaga. õigadele tikati pikad õlalapid ja lisaks veel nurklapid. Laupäeval särki vahetades pidanud olema hoolas, et preesi musta ette ei unusta. Pükse tehti suveke linasest või takusest, talveks villasest riidest. Eriti pidulikud olid nahkpüksid. neid loeti jõukuse tunnuseks. Juba 17.sajandist on andmeid, et Virumaa talumehed lasknud linnas põkste jaoks kitsenahku seemisparki parkida. Tõenäoliselt koos nahkpõkstega on Eestis levinud uuemad. 17. ja 18.saj. moerõivastuse
annaabi.ee 
