Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda! Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Sinivaal: Sinivaalasid on veel järel 10 000. Suurus: Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi. Eluviis: Nende häälitsused on kaeblikud ja madalad. Saaki otsides läbilõikavad viled ja piuksatused. Elavad rühmadena. Eluea pikkus on 80 aastat. Lähisuguluses olevad liigid: Eristatakse sinivaala kolme alamliiki- põhja-, lõuna- ja pisi-sinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ja on teistest nendest alamliikidest 3 meetrit lühem.
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad
lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace ) Gospel : Gospel muusika on kõige uuem, alguse sai 20. sajandi algul. Ka see on vaimulik. Käteplaksude ja tantsusammudega hoogne koorilaul. See räägib muredest ja rõõmudest. Pöördutakse Looja poole. Off beat rütmi nihe ettepoole. ( nt oh, happy day ) Bluus ( blues ) : Bluusi muusikastiilis laule esitatakse soololauludena, need väljendavad ühe inimese tundeid. Laulud on kaeblikud ja kurvad. Tekkis 19. Sajandil, peale orjuse kaotamist. Lauludes on kindel muusikaline vormiskeem. Iseloomulikud on 2. ja 7. aste. Pillid : kitarr, suupill, klaver. On mõjutanud ka jazz ja rockmuusikat. ( nt walking blues )
KÄITUMINE 5 Harjumuspärane eluviis on sinivaalal elada rühmadena, tavaliselt kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Nad on maailma suurimad loomad, samas on nad nõtked ja rahumeelsed. Nende eluea pikkus on 80 aastat. Nad on püsisoojased loomad. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Nende häälitsused on kaeblikud, madalad, sagedus l20 Hz. Saaki jahtides on häälitsused läbilõikavad viled ja piuksatused. Sinivaal on hävinemisohus. Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded. SINIVAALA PÜÜK JA KASUTAMINE Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Vaala on ajaloo jooksul püütud tema liha pärast, kuigi vaalaõli on alati olnud kõige tähtsam produkt. Jaapanis peetakse delikatessiks vaalasaba, mida süüakse toorelt
aastal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Sinivaalasid on veel järel 10 000. Vaalade kaitsele pööratakse nüüd üsna suurt tähelepanu. Suurus: Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi. Paljunemine: Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5 meetri pikkuseks. Emased 23 meetri pikkuseks. Tiinuse kestus on 340-366 päeva ja poegi on 1. Eluviis: Nende häälitsused on kaeblikud ja madalad. Saaki otsides läbilõikavad viled ja piuksatused. Elavad rühmadena. Eluea pikkus on 80 aastat. Lähisuguluses olevad liigid: Eristatakse sinivaala kolme alamliiki- põhja-, lõuna- ja pisi-sinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ja on teistest nendest alamliikidest 3 meetrit lühem. Kaitse: Alates aastast 1986 on vaalaliste püük oluliselt vähenenud. Sinivaala kaitsmine peaks kestma veel vähemalt sajandi, et saaks olla kindel selle liigi säilimises.
Aga kui veeta päikese käes tunde siis ostke talle spetsiaalset päevituskreemi. Masseerida tuleks seda kassi kõrvaotstele, et kaitsta neid ultraviolettkiirte kahjuliku toime eest. Ei tohi kasutada inimestele mõeldud kreeme, sest need sisaldavad keemilisi aineid, mis võivad teie lemmikule halvasti mõjuda.(Sinu kassi seletaja, David Alderton lk 32) 4.2.Suvi Kassidele meeldib pimedas ringi uidata ning eriti isaskassid võivad suvel ära kaduda, mõnikord isegi päevadeks. Teie kaeblikud kutsed jäävad vastutuseta, sest kassil mõlguvad meeles ainult bioloogilised vajadused. Kastreeritud kassid hulguvad ehk vähem ringi, aga ka nemad tunnevad iidsete instinktide kutset ning igatsevad oma territooriumi valvata ja püüda mahlakaid närilisi, eriti kui öö on soe ja kutsuv. Kass tuleb alati tagasi. Aga kui muretsetakse kassi turvalisuse pärast näiteks kui elatakse autotee lähedal siis tuleks proovida luua kassis harjumus koju tulla, andes
annaabi.ee 
