missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema ametisse nimetamine oli harva tulus kuna ta kaebles alati raha üle ( ei tahtnud vastu võtta)Peale 1530. aastat töötas ta lauluõpetajana kooripoistele Auchi katedraalis ja laulukirjutajana Agnese katedraali laulukoolile. Selle aja paiku tõmbas ta Jean de Guise tähelepanu, kes oli RotterdamiErasmuse, Clement Maroti ja Rabelaise patrooniks- see sai tema karjääri edu üheks osaks. 1548. aastal koos Charles de Ronsardi abiga sai temast vaimulik Unverris. Sellel ajal elas ta Pariisis. 1550 aastal oli ta kuninga
sarvede vahele. Õhtul korraldas Gilgames härja võitmise puhul lossis suure peo. Kogu selle loo peale saavad jumalad üpris pahaseks ja otsustavad, et kumbki, Gilgames või Enkidu, peab surema nende koletute tegude ja puude raiumise eest. Pärast pikka arutelu otsustavad peajumalad Anu, Ellil ja Samas, et Gilgames ei tohi surra ja saadavad Enkidule suure haiguse kaela. Enkidu vaevleb haiguse käes tervelt 12 päeva. 13. päeval Enkidu sureb. Gilgames oli murtud ja kaebles Enkidu aseme kõrval, rääkis talle jutte ja ülistas teda. Enkidu süda ei tuksunud enam. Gilgames nuttis ja mõtles elu üle järele. Ta ei mõistnud elu ja surma ja otsustas rännata Utnapisti juurde, kes oli üle elanud veeuputuse ja saanud seega surematuks. Teekond Utnapisti juurde oli raske ja keeruline, tema teel oli palju takistusi. Ta küsis teed inimskorpionilt, kes ütles talle, et ta peab minema mööda Masu mägedest. Gilgames astus
reformitud hollandi kiriku vabameelsesse tiiba. Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbentuse tütre kohta öeldi kehastunud inimlikkus. Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas asuvas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laiad liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Kunstnikuna kaebles ta hiljem korduvalt, et suurenev industrialiseerumine ja põllumajanduse massiivne pealetung muudavad maastikku põhjalikult. Vincenti isal oli väike kogudus Zunderti külas, 30 kilomeetri kaugusel flaamlaste asutatud suurlinnast Antwerpenist. Seal läks Vincent 1860.aastal ka külakooli. Umbes kahtesadat last õpetas üksainus katoliiklasest õpetaja. Ehkki õpitulemustele polnud midagi ette heita, võttis isa Vincenti ja tema õe Anna ometigi 1861
elamistingimused. Saab aru, et inimesed ise teevad kurja, aga selles koleduses on süüdi ühiskond. Tekitas Tolstois vastuolu. Tegelikult oleks õige oma varast loobuda ja elatada end füüsilise tööga. Elas ise sügavalt, teravalt läbi. Kolib tagasi maale. Usuline ümbersünd- nähes kiriku rolli, mida see täitmata jätab, asub evangeeliumi tõlkima. Avaldab kriitikat kiriku suhtes. Tal ei õnnestu see. Tahtis anda ära kirjastamisõigused. Naine kaebles, lepiti kokku, et mis on ilmunud, jääb perele, mis hiljem tuleb, antakse ära. Usuteema, haridusraamatud- palju pahandust kirikuringkondades. Pandi kirikuvande alla pärast „Ülestõusmist“. Kirjutas ka lühijutustusi. Vastuolud viisid nii kaugele, et Tolstoi 80a sünnipäeva ei tohtinud avalikult tähistada. Ka mõisas korraldati läbiotsimine. „Ülestõusmise“ süzee olevat tulnud advokaadilt. Noor mõisnik võrgutas teenijatüdruku ja hülgas ta, hiljem sattus halvale teele
annaabi.ee 
