Ülesehitus paragrahvsüsteemis. · Õiguse üksikaktid ehk indiviudaalsed käitumiseeskirjad. Haldusakt Üldkorraldus Haldusleping Teenistusalane korraldus Haldusorganisatsiooni sisesed aktid On suunatud konkreetsele normiadressaadile. Vaidlustatav vaide või kaebemenetluse korras. Ülesehitus vaba, vorminõuete ja tavadega määratud. Avalikõiguslikud toimingud Teatamistoimingud Tõestamistoimingud Faktilised toimingud Ei too kaasa õiguslike tagajärgi. Võivad omada õiguslikku tähendust. Kui tegemist ei ole menetlustoimingutega mida saab vaidlustada koos menetluse
maksunõuete üle pankrotimenetluses. 3. Kriminaal- ja väärteomenetlus. Palju pädevusvaidlusi kerkis varem üles seoses kriminaalasja kohtueelse menetluse toimingute kohtuliku vaidlustamisega. Kuna muu menetluskord varem puudus, sai enamike toimingute, sh kriminaalasja lahendamisest keeldumise peale pärast prokuratuuris toimunud menetluse läbimist kaevata halduskohtusse, sest tegu oli avalik-õiguslike vaidlustega. 48 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustik näeb ette kaebemenetluse üldkohtutes (§ 208 lg 1, § 230 lg 1). Üldkohus annab loa vabaduse võtmiseks enam kui 48-ks tunniks, korrespondentsi arestimiseks ja võetuseks, vahi alla võtmiseks, jälitustoimingiks ja jälitustoimingutest teavitamata jätmiseks (KrMS § 24 lg 4, § 1264, § 12613). Ka väärteoasja kohtueelse menetleja toiminguid tuleb vaidlustada üldkohtus (VTMS § 78 lg 1). Halduskohtusse ei saa esitada kaebust, kui süüteomenetluse peale kaebuse
jaos ettenähtud korras, samuti seda, kes veel peale kannatanu võiks olla huvitatud kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisest. Eriti oluline on aga käesoleva kohtuasja puhul märkida, et mingil juhul ei saa KrMS VIII ptk 5. jaos sätestatust tuletada prokuratuuri kohtukaebeõigust. Esiteks ei ole prokuratuur ei menetlusosaline ega menetlusväline isik (KrMS § 228 lg 1) vaid menetleja. Teiseks - nii nagu nähtub ka KrMS VIII ptk 5. jao pealkirjast - on prokuratuur selle kaebemenetluse kontekstis institutsioon, kelle peale kaevatakse või kes selle kaebemenetluse mingil etapil lahendab kaebust ja kes seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ? isikuks, kelle õigusi võidakse kohtueelses menetluses rikkuda. 11. Kuid vaatamata kohtukaebeõiguse puudumisele on KrMS § 213 lg 1 p 6 kohaselt kõrgemalseisev prokurör kohtueelse menetluse seaduslikkuse
annaabi.ee 
