Tollases valitsemises etendas väga olulist rolli pealekaevamine. See oli tollases ühiskonnas väga soositud, partei liinis normdokumentidega lausa ettekirjutatud. Igasuguseid alt poolt tulevaid signaale käsitleti väga tõsiselt, ka kõige jaburamaid. See on päris hämmastav, kui kõrgele tasandile ka tavainimese kaebekiri võis jõuda. See sageli Baltikumi kontekstis jõudis Kremlis välja kõige kõrgemale tasemele. 1953. aastal tegeles Hrustsov isiklikult Jõgevalt tulnud kaebekirjaga. Ka Karotamme mahavõtmise taga oli kaebakiri - Anna Brandt saatis Moskvasse regulaarselt kaebekirju - Karotamm kui kodanlik natsionalist, kes ei tule liiduvabariigi juhtimisega toime. Kaebakirjade taga isiklik solvumine, et teda ei ole parteiliinis piisavalt edutatud. Tulemuseks see, et 1949 tuli uus inspekteerimine, oli selge, et tegemist on suurema süüasja vormistamisega. Siin ka üks põhjus selle kohta, miks see puhastus toimus Eestis, mitte Lätis või Leedus.
pöörde saavutamist. Võitluses sakslaste vastu tuli toetuda venel valitsusele. CRJ ei näinud võimalikku venestamise ohtu. CRJ surm oli RL allakäigusignaal. Kummagi suurmehe järglased ei olnud oma õpetajate väärilised ja Eestis algas mudamaadlus liidrikohtade pärast. Hurda pooldajad lahkusid EKmS-st, lõhenes ka Aleksandrikooli peakomitee, kui Köler soovis kogutud rahast 40 000 rubla laenata Krimmi eestlastele mõisa ostmiseks. Hurt oli vastu, kuid jäi vähemusse ning kutsus oma kaebekirjaga tahtmatult peakomiteele kaela riigivõimud, kes kogu asjaajamise enda kontrolli alla võtsid. Seda sündmust loetaks RL on lõpuks. RL tähtsus - paarikümne aastaga kujunes enam-vähem ühtne maarahvas oma rahvuslikku kultuuri ja organisatsioone omavaks eesti rahvaks, kes järjest tungivamalt hakkas endale nõudma iseotsustamise õigust omal maal. VENESTUSAEG EESTIS 1881.a asus Vene troonile tsaar Aleksander III, kes seadis oma eesmärgiks kõige venepärase rõhutamise
aasta suve seotud. Samas tuleb nimetada eestlaste tegevuse õigeaegsust - kui alguses oldi peale veebr revolutsiooni vähemusrahvuste suhtes sallivad, siis juba aprilli keskel tekitas AV kriisi see, kui ukrainlased hakkasid endale autonoomiat saavutama. Rakendusotsuste vastuvõtmiseni jõuti alles juuni lõpus. Vastutegevust kohtasid eestlased nii siin elavate muulaste kui ka kohalike vasakpoolsete poolt. Jaan Poska poolt tagandatud vanad vene ametnikud pöördusid AV poole kaebekirjaga, kus Poskat süüditstati sepratismis, samal päeval AV otsustas, et edaspidi määratakse Eestimaa kubermangu etteotsa vene rahvusest inimesi. See püstitas aga protestikirjad. Jaan Poska jäi aga endiselt kubermangu komissariks. Probleemid tekkisid, kui hakati tähistama 1. maid - 18. aprilliks Tallinna Nõukogu kavandus suurejoonelise demonstaratsiooni, kus rahvahulk pidi marssima läbi linna, aga vahetult enne otsustas Tallinna Nõukogu, et