Teise seisukoha järgi hõlmab õigus elule ka elukvaliteedi minimaalseid nõudeid. ÜRO Komitee on õigust elule tõlgendanud üsna laialt ja öelnud, et ``riik ei saa täita kohustust kaitsat elu ilma väikelaste suremuse vähendamiseks, tööstusõnnetuste ennetamiseks ja keskkonna kaitsmiseks vajalike meetmete võtmiseta``. Näide: EHP v Kanada (UNHRC, 1980) – tuumajäätmete ladestuskohaga seotud kiirgussaastus elumajadele, norme ületav saastetase. Kaebajaks keskkonnaorganisatsioon, kes esitas kaebuse kohalike elanike ning tulevaste põlvede nimel. Ladestuskohaga on rikutud nende õigust elule, sest kiirguse tulemusel võib tekkida vähk või ka geenikahjustused. 3) õigus oma omandit segamatult kasutada- näited: Arrondelle v UK (EIÕK, 1977) – kaebaja kodu oli lennurajale nii lähedal, et seal tekkiv müra tekitas talle tervisehäireid. Kaebaja
selgust EL-i seadusandluses ja kaebealuseks on mingi EL-i institutsioon, peamiselt Euroopa komisjon. Selliste hagide hulk on olnud aga väga väikene, sest pea kõik liikmesriigid on patustanud EL-i seadusandluse täitmisel ja seetõttu lootused kohtus võitu saada on suhteliselt väikesed. 2) Hagid, kus Euroopa Kohtu poole pöördub mingi EL-i institutsioon kaebusega kas ühe või mitme riigi peale. Tavaliselt on siin kaebajaks olnud Euroopa Kohus. Euroopa Kohus võib otsustada, kas liikmesriigid järgivad EL-i seadusandlust ning samas trahvida riike, kus seda eiratakse. Seni on Euroopa Kohus valdavalt teinud otsuseid, mis hõlbustavad kaupade liikumist EL-i siseturul ja mis takistavad dumpinghindadega kaubavarude ülemääraste koguste hankimist EL-i välistest riikidest või doteeritud kaupade ülemäärast ostmist riiki enne EL-iga lõplikku ühinemist. Viimase puhul on Eesti hädas Euroopa Komisjoni määratud
jaos sätestatust tuletada prokuratuuri kohtukaebeõigust. Esiteks ei ole prokuratuur ei menetlusosaline ega menetlusväline isik (KrMS § 228 lg 1) vaid menetleja. Teiseks - nii nagu nähtub ka KrMS VIII ptk 5. jao pealkirjast - on prokuratuur selle kaebemenetluse kontekstis institutsioon, kelle peale kaevatakse või kes selle kaebemenetluse mingil etapil lahendab kaebust ja kes seetõttu sisuliselt ei saa ise olla kaebajaks ? isikuks, kelle õigusi võidakse kohtueelses menetluses rikkuda. 11. Kuid vaatamata kohtukaebeõiguse puudumisele on KrMS § 213 lg 1 p 6 kohaselt kõrgemalseisev prokurör kohtueelse menetluse seaduslikkuse huvides pädev tühistama alamalseisva prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja taasalustama kriminaalmenetlust. Analoogiliselt kriminaalmenetluse alustamisega (vt eelnevalt p 9), ei ole mingit alust ka selle taasalustamist kõrgemalseisva prokuröri poolt
annaabi.ee 
