Esineb kaashäälikute kadu, nt kaob v teatavate sõnade lõpust, nt lae ‘laev’, päe ‘päev’; n on kadunud sõnast siin > sii; lj-ühendis puudub j, nt vällas ‘väljas’, pailu ~ paelu ‘palju’ jpt. nud-kesksõna Murrakutes ja maa-alaliselt sõltub nud-kesksõna tunnuse esinemus nii tüve pikkusest kui ka muudest teguritest. Saaremaa ida- ja keskosas on kasutusel n- või nd-lõpuline vorm (nt julgen ‘julgenud’, saan ‘saanud’, vöin ‘võinud’, kadun ‘kadunud’, näitan ‘näidanud’; pannun(d) ‘pannud’, annun(d) ‘andnud’, tunnud ‘tundnud’). Kesk- ja lääneosas on üldisem tüvetäishäälikule või selle ebapuhtalt hääldatud variandile järgnev -nd (nt andand ~ annud, akkand ‘hakanud’, ärkand ‘ärganud’, murdand, leidand ~ löidand ‘leidnud’, kuuland, tahtand ~ tahtend, saatand ~ saatend ‘saatnud’, laskend ‘lasknud’, pääsend,
Naani lonkan ligi. Muedu eksüb viel Lahtisõ mere. Mine viel kindi raipõ pärast. Ülgele ei olõss kätt külge pan. Küll saks oln telln aga tämä ütlen, et ärrä tahtn ´´hülgepüüdmise raskuse astet proovi´´ ning tämä ärrä proovimist ää rikma ei akka. Ühekorra puõlõ ül piäl suan Kiäräbä randa. Umiku aan kubjas Pärdüpieti Konkõrliina mõisa. Sie oln suur kunstimõistja. Puari nädäligä suan saksal jalad alla. Sie jutt kadun üsä ää, et miestel kerge elu ning vähä püüde. Keväde leidn Kitu Tent randõs kivi tagant ülgeraipõ. Nda kangõd uhkust oln täüs küll, et Naanulõ mitte ei näütäss kui tapõtud oli. Naa kui üksi jäi enäm ülgest ei uõliss. Katsus kudas viel mõisa sai. Nikolai Vahkeli jutustus on aga hoopis teisest mastist: asjalik konstateering karmist tõsielust. Sie oln veebruaris kolmekümnendal aastal. Akkasimõ ühe kellä kümme-üheteistmest Pilli otsast minema
hame seelik hammas hammas hammaslääkäri hambaarst hampurilainen hamburger hangata hõõruda hankkia hankida hansikas sõrmkinnas harjakaiset sarikapidu harmi kahju hassu naljakas Hattulantie (kadun nimi) Hattulantie (tänava nimi) hauki haug haukikeitto havisupp hauska tore, lõbus he nemad, nad Hei Tere! hei hei Head aega! heinäkuu juuli heippa nägemist helmikuu veebruar helpottaa kergendada helppo kerge
siis astus tädi Polly sisse Sidi ja Mary saatel ja siis Harperi perekond, kõik sügavas leinas. Terve kogudus, 111 ka vana õpetaja, tõusis aupaklikult ja seisis, kuni leinajad olid esimesel pingil istet võinud. Järgnes uus üldine vaikus, mille sekka aeg-ajalt kostsid tagasihoitud nuuksud, siis laotas õpetaja oma käed laiali ja palvetas. Seejärel lauldi liigutav laul, millele järgnes jutlus teemal «Mina olen ülestõusmine ja elu». Jutluse kestel maalis vaimulik nii kauneid pilte kadun u d poiste meeldivusest, veetlevast iseloomus ja haruldasest andekusest, et iga kohalviibija temaga mõttes nõustus ja südametunnistuspiina tundis meelde tuletades, et oli nende vooruste suhtes varem alati kangekaelselt pime olnud ja vaestes poistes niisama kangekaelselt ainult vigu ning puudusi näinud. Pastor jutustas lahkunute elust ka nii mõnegi liigutava lookese, mis valgustasid nende meeldivat, suuremeelset iseloomu, ja inimesed taipasid nüüd selgesti, kui õilsad ja ilusad olid