Neid ei saa keegi veel süüdistada ebaõnnestumistes. Nad võivad olla piiritult radikaalsed ilma vastutust kandmata. Radikaalne ideoloogia, mis ammutab oma ideid erinevatest varasematest mõtetest ja tulemuseks on see, et see osa kes seisnuks mõõdukamate sotsialistide taga, liiguvad radikaalse ja kiireid muutusi soosiva fašistliku partei seljataha. Äärmusideoloogiate sarnasus- lootus piiride kadumisse. Kõlbeliste piiride kadumisse. Lubatakse vägivalla kasutamist, tekitades mulje, nagu leitanuks kiired vahendid poliitiliste probleemide lahendamiseks. Kommunistid käsitlesid end kui ultramodernistlikuks jõuna. - Kõik ühiskonna kihid näevad fašistide radikaalsuses lahendust oma probleemidele. Pooled fašistide toetajatest on töölised. - 1921.a. liberaalide ja fašistide valimisliit. Fašistid alustavad vasakpoolsete vastast terrorit, - 1922.s
problemaatika, sest iga tõmmis on samaväärne algteosega. Kunst mineta oma erilise väärtuse, autonoomia ja autoriteedi. · Tehnilise reprodutseerimise tingimustes muutub kunsti sotsiaalne funktsioon kunsti kultusväärtus asendub tema eksponeerimisväärtusega ,,Koos üksikute kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt. Ühelt poolt kahetseb seda teisel poolt tervitab, sest auraatilised kunstiteosed imevad või sulandavad publikku endasse, nõuavad täielikku keskendumist ja muudavad ümbritseva suhtes passiivseks. Tehniliselt reprodutseeritav kunst aga sunnib publiku nii enda kui ka maailmaga aktiivselt (ka nautivalt) ja kriitiliselt suhestuma. Uued kujutustehnikad sokeerivad publikut, muudavad ta vaimuärksaks. Ning see võimaldab
olid üles poodud mujal Pariisi võlla-sammastel. Sinna sügavasse luukambrisse, kus nii palju inimesi ja nii palju kuritegusid on põrmuks kõdunenud, on rohkel arvul oma kondid toonud ka paljudki selle ilma suured ning paljudki süütud, alates süütult surmamõistetud Enguerrand de Marignyga *, kes oma laibaga Montfauconi sisse pühitses, ja lõpetades admiral Colignyga *, kes sinna viimasena paigutati ja kes samuti oli süütu. Mis puutub Quasimodo salapärasesse kadumisse, siis on meil korda läinud teada saada ainult järgmist. Kui aastat kaks või poolteist pärast sündmusi, millega see jutustus lõppes, Montfauconi keldrisse mindi otsima Olivier le Daimi laipa, kes paar päeva enne seda üles oli poodud ja keda Charles VIII armulikult nõus oli maha matta laskma Saint-Laurent'i kalmistule veidi paremasse seltskonda, leiti kõigi jälkide luukerede keskelt kaks skeletti, millest üks nii kummaliselt teist kaisutas
annaabi.ee 
