... tööt. Puulõhkumise Kalapõõdmise Jahtimise 7. Jõuluõhtul tuli süüa : 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid 4 kuni 9 korda või panna lauale vastav arv kartuleid 5 kuni 11 korda või panna lauale vastav arv leiba 8. Mardipäeval enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid : Mardiisa ja mardiema Mardivanaisa ja mardivanaema Marditädi ja mardionu 9. Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli .... Kadriema Kadriisa Laste kadrivanem 10. Saartel söödi vastlapäeval .... korda : 7 8 9 10
novembril . Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadrid palusid andideks rohkem näputööks vajalike asju. Kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega Kadripäevast kujunes naiste välistööde lõpuaeg. Kadripäeva seostati tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad. Valmistati kunstpatse. Peamine oli ilusaks maskeerimine. Maskeeruti kadripereks. Kombed Viidi läbi kadrirituaal. Käidi perest peresse. Lauldi ja mängiti pilli ning oldi lärmakas. Lauldi kadrilaule. Esitati mõistatusi. Kontrolliti noorte lugemisoskust ning tütarlaste käsitööoskust. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale. Mängiti lihtsamaid mänge. Sooviti karjaõnne ja koguti andisid. Peeti erinevad pidustusi. Toidud Tangupuder; kiisel; lambaliha tangupudruga; soolaga keedetud herned ja oad;
on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad -- varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas -- oma tänaval, tuttavate majades. Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast
mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, ilustatud 20. sajandil rohkete lintide, lehvide, litrite, helmeste jms. Linnades maskeeruti 20. sajandi lõpul igasuguste poe või omavalmistatud maskide abil tänapäevasteks peletisteks, igasugusteks loomadeks, kuraditeks, nõidadeks või hoopis peeneteks daamideks. Kadripere Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle tarvis kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt", eriline kaltsudest vms. valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis liituda loomamaskides tegelasi. Kadrihaned ja muud loomad
tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine. Tavaliselt on maskeeritute välimuses ka midagi ajastukohast näiteks 1980. aastatel multikate eeskujul ninaotsa punaseks värvimine. Kadripere Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis
Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast
annaabi.ee 
