värvuselt sidrunikollane ja paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka käbikesedmarjad sisaldavad kuni 42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud juurikas sisaldab: tärklist 40%,suhkrut 11%,valku kuni 24%.Juurikast vôib valmistada jahu,millest küpsetatakse leiba ja biskviiti.Samast jahus keedetakse ka kiislit. Jahu valmistammiseks lôigatakse juurikas vôi juurikad 0,51cm pikkusteks juppideks ja kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal seni,kuna nad murdes prôksuvad.rostitud juurika tükikesi vôib kasutada nagu kohviube
paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka käbikesedmarjad sisaldavad kuni 42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud juurikas sisaldab: tärklist 40%,suhkrut 11%,valku kuni 24%.Juurikast vôib valmistada jahu,millest küpsetatakse leiba ja biskviiti.Samast jahus keedetakse ka kiislit. Jahu valmistammiseks lôigatakse juurikas vôi juurikad 0,51cm pikkusteks juppideks ja kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal seni,kuna nad murdes prôksuvad
üle paari aasta eluvõimelisena ei säili. Karjatatava kadastiku vanad ja silmatorkavad puud on aga karjamaa ehe ja neid mõne seekli saamiseks langetada ei tee kellelegi au. Kadakat on Eestis alati kasutatud nii tarbepuuna kui ka marjaandjana . Tänapäevalgi on kadakamarjad tunnustatud rahva- ja teaduslikus meditsiinis. Kadakamarjad tekitavad närbadel söögiisu ja on head köha vastu. Hollandlaste leiutatud kadakamarjaviina ehk dsinni, mille inglased on täiuslikkuseni arendanud, tuntakse nüüd terves maailmas. Saartel on kadakas muude puude nappuses olnud alati pliidipuu. Kadaka jämedamatest tüvedest on valmistatud tarbeesemeid: kadakased puunõud olid hinnatud, sest ei andnud toidule kõrvalmaitset; sitkest kadakapuust sai ja saab häid poste ja teibaid karjatarasse. Veinimaadel toetasid vanasti just kadakast postid viinamarjavääte ja valmivat marjasaaki.