surevad. Piimhappe produktsioon suurendab vatsas osmootset rõhku ning vatsa koguneb teistest kudedest vedelikku. Areneb organismi dehüdratatsioon. Lisaks piimhappele tekib vatsa ka teisi tugevaid orgaanilisi happeid. Liigne tugevate hapete osakaal põhjustab vatsa limaskesta põletiku ja vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit ehk kabjanaha põletik, sest vatsast imendub vereringesse histamiin, mis põhjustab sõraseina kapillaaride kokkutõmbumise. Ketoos on lehmadel esinev ainevahetushaigus. See tekib kui lehma organism vajab rohkem energiat kui ta suudab süüa. Ebapiisava söömise tagajärjel jääb lehm negatiivsesse energiabilanssi ja hakkab energia tootmiseks kasutama oma keharasva. Organismis tekivad rasvade lagunemisel ketokehad, mis satuvad vereringesse
Vatsa atsidoosi risk tekib ka suurte koguste peedi, õunte ja kartuli söötmisel. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit, sest vatsast imendub vereringesse histamiin, mis põhjustab sõraseina kapillaaride kokkutõmbumise. · Vähendavad atsidoosi esinemissagedust Pärmi eluskultuurid Naatriumbikarbonaat (söögisooda), Korall-lubi Magneesiumoksiid Laminiit · Laminiit ehk kabjajooksva ehk kabjanaha põletik on hobuste haigus, mida põhjustab ainevahetuse kiirest muutusesttulenev kabjaluu surve nahkkabja närvidele ja veresoontel e. Haiguse tagajärjeks on iseloomulik longet ja kabjaluu deformeerumine. · Laminiit on ka sõrahaigus lehmadel ja lammastel. · Laminiit on mastiitide kõrval üks suuremaid tervise probleeme meie karjades. · Laminiidi üheks põhjuseks peetakse söötmist, kuigi väga hästi pole nende vaheline otsene seos tõestatud
ülesandeks on kaitsta mehhaaniliselt varba otsa. Tänu kapjadele on hobune võimeline kiiresti jooksma kõval pinnasel. · Kapja ümbritseb väljaspoolt sarvkabi.Sarvkabja sees asub sama kujuga nahkkabi. Nahkapja ühendab sarvakabjaga lamellkiht. Sarvsein kasvab ainult piirdest alla, lamellkiht aga "vibreerib" sarvseina kasvamise kiirusel üles tagasi -- nii võib öelda, et hobune "ripub sarvseina küljes". Kabjanaha põletiku korral tekib lamellkihti vedelik, mistõttu hobune "vajub sarvseina pidi allapoole" -- hobune hakkab toetuma sarvtallale, kabi muutub tundlikuks ja deformeerub. · Kabjamehhanism. Iga kord, kui hobune kabjale toetub, laieneb kabi päkast, jäset üles tõstes aheneb kabi taas... Nahkkabi on väga hea verevarustusega -- mida rohkem hobune liigub, seda rohkem pumbatakse kabjast verd läbi ja seda
annaabi.ee 
