jäävad kõrge muru sees märkamatuks • Aeg-ajalt käib ema imetamas • Nad hakkavad rohttaimi sööma juba paari kuu pärast, mõnikord imetab emasloom neid peaaegu talveni • Looduses elavad nad tavaliselt 7- 8 aastaseks, harva 10 aastaseks. • Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased Teisi hirvlasi Põder • Muntjak • Tukkhirv • Vesihirvel • Kabehirv • Aksishirv • Lakksambar • Tähnikhirv • Barasinga • Lüürahirv • Punahirv • Millu • Valgekoon-hirv • Pampahirv • Masama • Põder • Põhjapõder
.............................. 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom....................................................................................................4 5.Metskitsed talvel.................................................................................................................. 5 METSKITS Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid, kes on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse, tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. 1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad
kuuseseened ja tüvi hakkab mädanema. Koorimine toimub kevadel ja sügisel, kui on leebe talv, siis ka talvel. Arvukuse kindlaks tegemine Loendada kevadel (mai alguses) lume sulamisel põdra pabulaid Jahtimine Põdrale võib jahti pidada 15.septembrist kuni 15.detsembrini. 2 Metskits (Capreolus capreolus) Hirvlane Päris eestikeelne nimi on kaber. Metskitsede alla kuuluvad Siberi ja Euroopa metskits. Välimus Keskmine kaal on 20-30kg. Suvel ja sügisel on sarved peas. Mida noorem loom, seda püstisemalt ta pead/kaela hoiab. Elab keskmiselt 5-6. aastaseks, maksimaalselt 10-aastaseks. Euroopa sokk omistab 1,5 aastaselt sarved. Umbes 500st 1 on ka emaskitsel sarved peas. Sarved kasvavad ja arenevad talvel. Sarve arengut mõjutavad ilmastik, toidufaas ja ka ta enda tublidus.
voib-vabalt-olla-ka-lihasooja.d?id=58814810 (vaadatud: 25.03.2012) 18. Petrone, E. (2007) Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print 19. H&M Concious Actions Sustainability Report (2010) [WWW-materjal] http://about.hm.com/content/dam/hm/about/documents/masterlanguage/CSR/reports/Conscio us%20Actions%20Sustainability%20Report%202010.pdf (vaadatud: 20.03.2012) 20. Aus, R. (2008) REET AUS: Mammutite aeg hakkab läbi saama. Eesti Päevaleht, 2008 21. Kaber, M.-H. (2009) Kandmine kui rõivaste kuldaeg [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-4661/Kandmine-kui-r%C3%B5ivaste-kuldaeg (vaadatud: 25.03.2012) 22.Eestimaa Looduse Fond (2012) Eestimaa Looduse Fond tähistab suurt keskkonnavõitu [WWW-materjal] http://www.elfond.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1386 (vaadatud: 30.03.2012) 23. 24.BBC (2009) Bid to buck 'fast fashion' trend [WWW-materjal] http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk/7899327.stm (vaadatud: 04.03.2012) 24
kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("Rebaseromaan"), ("Reinuvader Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti 39 folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli (ka keskkooli) esimese aasta üliõpilasi nimetatakse rebasteks. Rebane ei ole Eestis looduskaitse all ning nende küttimine on lubatud ja sagedane 2. Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase varjevärvusena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus põõsastike taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged karvad, mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks"