iseloomustab kunstniku hulljulge materjalikasutus, ta väänab marmorit justkui see polekski kivi, tuues ilmekalt esile lehvivaid riidevolte ja juukseid ning Neptuse pinguldunud muskleid. Teise töö juures on ilmekas viis, kui orgaaniliselt on Bernini edasi andnud Daphne muutumist naisest puuks. Kontrastid lehtede õrnuse ja keha, puukoorte, juuste ja riidevoltide vahel on hämmastavad. Lisaks Rooma Peetri kiriku katedraali kujundamisele, tegi Bernini töid ka teistele kirikutele ja kabelitele Roomas, lisaks ilmestavad tänini linna tema loodud puskkaevud, samuti oli ta suurepärane portretist. Bernini kõige keerukam ja hoogsam töö on Cornaro kabeli kujundamine, mille keskne teos on Püha Teresa ekstaas, mille tegemiseks kulus tal viis aastat. Bernini moonutab säravat valget marmorit, et väljendada puhtalt psühholoogilist, müstilist kogemust. Püha Teresa rippuv jalg ja käsi, tema täiesti voolav ja luudeta kuju, tema tagasilangevad riidevoldid annavad edasi täielikku
katuseräästaga, mis laskuvad otse maapinnani, seega kattes kogu maja. Maja esiküljel olev peauks on kahe väikese akna poolt piiratud ning vahel on kolmas aken peaukse kohal. Kõik need avaused on seina asetatud värviliste raamistustega. Majad Assooridel on sarnased Algarves asuvate majadega, pakkudes meenutusi saarte esimestest asukatest. Kuid Püha Vaimu Impeeriumid (Impérios) on eredavärvilised algupärased ehitised, stiililt sarnased kabelitele, millel on suured aknad ja mida kasutatakse Püha Vaimu kummardamiseks kasutatavate esemete majutamiseks. Hooned on üldiselt värvitud valgeks ning neil on mustad basaltkaunistused. Traditsioonilised linnaiseärasused Kõnnitee Läbi terve riigi ning isegi Madeira saarestikus ja Assooridel on kõnniteed ja väljakud ilusti sillutatud mustriliste kompositsioonidega (kas vahelduvate kivide või musta basaldiga, kuldse liivakivi, valge paekivi ja halli graniidiga). Neid tuntakse emperadodena
kuningavõimu tugevusega, jõudis ta järeludsele, et valitsemise lahutamatuks osaks on ka teatud isiklike kinnisideede rahuldamine ja karmi vägivalla kasutammine. Kuningas Hnery VII polnud enam oma meeltesegaduses võimeline õpetama kuningliku tarkuse põhimõtet- kuidas teha vahet võimu õige kasutamise ja kuritarvitamise vahel. Kuningas muutus ahneks, reliikviate jahtimine muutus tema kinnisideeks. Ta oli kerges usuhulluses. Ta käis sageli palverännakutel, andis kabelitele oma vara ning mis kõige hullem- kuna ta ei sallinud ketsereid, laskis ta neid põletada. Kõik kes armu said, pidid elu lõpuni kandma riietele õmmeldud punaseid riste ja vitsakimpe. Neljateistkümne aastaselt nägi Henry kuidas isa seisis silmitsi diplomaatilise ja sotsiaalse kriisiga. Suhted Inglismaa ja Hispaania vahel olid kaubanduse tõttu halvad. Henry 16. aastaseks saades oli isa määranud talle range eralduse. Tal ei lastud kohtuda, ega rääkida